{"id":1238,"date":"2012-07-22T06:19:15","date_gmt":"2012-07-22T06:19:15","guid":{"rendered":"https:\/\/speakingwellofgod.ootartb0-liquidwebsites.com\/?page_id=1238"},"modified":"2012-07-22T06:19:15","modified_gmt":"2012-07-22T06:19:15","slug":"las-jumal-muudab-teid-vaenlastest-oma-sopradeks","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/kirjalikke-materjale\/teenistujad-voi-sobrad\/las-jumal-muudab-teid-vaenlastest-oma-sopradeks","title":{"rendered":"LAS JUMAL MUUDAB TEID VAENLASTEST OMA S\u00d4PRADEKS!"},"content":{"rendered":"

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 S<\/strong>elle peat\u00fcki pealkiri on v\u00f4etud juubeldavast s\u00f4numist, mis Paulus saatis Korintose usklikele. Apostel oli \u00e4sja l\u00e4bi teinud pika ja piinarikka vaenu- ja usaldamatuseperioodi. See oli talle osaks saanud Korintose koguduse liikmete poolt. M\u00f4ned neist olid isegi hakanud apostlit oma vaenlaseks pidama. Pauluse lepitusp\u00fc\u00fcdeid – nii v\u00e4ga sarnased Jumala p\u00fc\u00fcetele! – oli aga viimaks krooninud edu, nagu k\u00e4esoleva raamatu kolmandas peat\u00fckis juba kirjeldasime. Tundes r\u00f4\u00f4mu taastatud s\u00f4prusest ja \u00fcksmeelest, kirjutas Paulus neile j\u00e4rgmised s\u00f4nad:<\/p>\n

(Toome j\u00e4rgneva teksti Good News Bible<\/em> variandi t\u00f4lkena, kuna dr.Maxwell tarvitab seda siin ning n\u00fcansid on eestikeelse Piibli tekstiga v\u00f4rreldes paljuski erinevad)<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kui keegi on \u00fchinenud Kristusega, on ta uus loodu; vana on m\u00f6\u00f6das, tulnud on uus. K\u00f4ik selle on teostanud Jumal, kes Kristuse kaudu on muutnud meid vaenlastest oma s\u00f4pradeks ning\u00a0 andnud meile \u00fclesande teha ka teistest tema s\u00f4brad. Meie s\u00f4num on, et Jumala plaan oli teha kogu inimkonnast Kristuse kaudu s\u00f4brad. Jumal ei pidanud arvet nende pattude kohta ning on andnud meile s\u00f4numi, mis k\u00f4neleb sellest, kuidas Ta inimesi oma s\u00f4pradeks teeb.<\/em><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Siin me oleme, k\u00f4neldes Kristuse nimel, otsekui esitaks Jumal\u00a0\u00a0 ise\u00a0\u00a0 meie\u00a0 kaudu\u00a0 oma\u00a0 p\u00f6\u00f6rdumise.\u00a0\u00a0 Me\u00a0 palume <\/em><\/p>\n

Kristuse nimel: las Jumal muudab teid vaenlastest oma s\u00f4pradeks!<\/em><\/p>\n

Sa m\u00f4tled t\u00f4esti, et ma\u00a0\u00a0 v \u00f4 i n\u00a0\u00a0 koju tulla?<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00dcks Issanda k\u00f4ige m\u00e4lestusv\u00e4\u00e4rsematest t\u00e4hendamiss\u00f4nadest k\u00f4neleb lepitusest. Jeesus jutustas loo pojast, kes oli raisanud oma elu ning isalt p\u00e4ritud p\u00e4randusosa isekale prassimisele. N\u00fc\u00fcd oli ta rahata ja n\u00e4lgimas, leides mingi t\u00f6\u00f6otsa sigu karjatades.<\/p>\n

Seakarjas norutades hakkas ta meenutama, kui hea oli olnud kodus, ning m\u00f4tles, kas leiduks ehk m\u00f4ni viis veenda pahandatud isa, et see tal koju lubaks tulla.<\/p>\n

Tema m\u00f4tted oleksid v\u00f4tnud hoopis teise suuna, oleks ta teadnud, et isa oli juba kaua p\u00e4ev-p\u00e4evalt teele vaadanud, lootes kojutulevat poega n\u00e4ha! Kahjuks ei tundud poeg oma isa eriti h\u00e4sti!<\/p>\n

Poeg hakkas m\u00f4tlema, kuidas veenda isa teda majja lubama. Loomulikult oleks isa temaga v\u00e4ga vihane. V\u00f4ib-olla peaks ta tegelikult enne ema \u00fcles otsima ning ema v\u00f4iks ehk isa veenda talle andestama ning ta veelkord proovile panema.<\/p>\n

Ning raha oli k\u00f4ik raisatud! Ta peab leidma m\u00f4ne v\u00f4imaluse kahju heaks teha!<\/p>\n

“Oo, ma tean, mis ma teen!” tuli talle hea m\u00f4te. “Ma palun isal lihtsalt kohelda mind \u00fchena tema palgasulastest!” Selle m\u00f4ttega asus ta teele, teel isale \u00f6eldavaid s\u00f4nu harjutades.<\/p>\n

Oleks ta vaid \u00fcles vaadanud! Ta oleks n\u00e4inud, et isa aina teed silmitseb – lootuses poega n\u00e4ha! “Aga kui ta alles kaugel oli, n\u00e4gi teda tema isa ja tal hakkas hale meel. Ja ta jooksis ja hakkas temale \u00fcmber kaela ja andis temale suud.<\/p>\n

Aga poeg \u00fctles talle: “Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ega ole enam v\u00e4\u00e4rt, et mind su pojaks h\u00fc\u00fctaks!”<\/p>\n

Ent isa \u00fctles oma sulastele: “Tooge k\u00f4ige kallim r\u00fc\u00fc ja pange temale selga … ja s\u00f6\u00f6gem ning olgem r\u00f4\u00f4msad, sest see mu poeg\u00a0 oli\u00a0 surnud ja on ellu virgunud, ta oli kadunud ja on leitud!”2<\/a><\/p>\n

Viimaks oli poeg teada saanud t\u00f4e oma isa kohta! Tal ei olnud tarvis isegi oma k\u00f4net l\u00f4petada. Kui kadund seal isa k\u00e4te vahel seisis, teadis ta, et isa lepitamiseks ei olnud vaja midagi teha! Isa oli talle juba kaua aega tagasi andeks andnud… Temal aga oli tarvis olnud koju tulla, et sellest aru saada! N\u00fc\u00fcd viis isa andestus ta t\u00f4elisele meeleparandusele ja lepitusele.<\/p>\n

\u00a0Vanem poeg oli vaid sulane<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kui peohelid vanema poja k\u00f4rvu ulatusid, t\u00f4stis ta protesti: \u00f4iglust ei ole!<\/p>\n

“Vaata,” kaebas ta isale, “nii mitu aastat orjan mina sind ja ei ole iialgi astunud \u00fcle sinu k\u00e4su, ja sina ei ole mulle elades andnud \u00fcht sikkugi, et ma oleksin v\u00f4inud r\u00f4\u00f4mus olla oma s\u00f4pradega. Aga kui tuli see sinu poeg, kes su vara on \u00e4ra raisanud hooradega, veristasid sina temale nuumvasika!”<\/p>\n

“Laps,” vastas isa, “sina oled ikka minu juures ja k\u00f4ik, mis on minu, on sinu! N\u00fc\u00fcd oli tarvis pidu teha ja r\u00f4\u00f4mutseda, et see sinu vend oli surnud ja on j\u00e4lle saanud elavaks, ja et ta oli kadunud ja on leitud!”3<\/a><\/p>\n

P\u00fc\u00fcdes \u00f4igust jalule seada – nagu sageli teevad need, kes on vaid sulased – keeldus vanem poeg peost osa v\u00f4tmast. T\u00e4hendamiss\u00f4na ei \u00fctle, kas ta iialgi oma meelt muutis.<\/p>\n

Isa on alati olnud meie s\u00f4ber<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Lepitus t\u00e4hendab, et vaenlastest saavad s\u00f4brad. Nagu aga t\u00e4hendamiss\u00f4naski, ei ole Piiblis kusagil \u00f6eldud, et Isa Ennast on vaja lepitada. Taevane Isa ei ole iialgi olnud oma \u00fcleastujate laste vaenlane. Vaen ja v\u00f4\u00f4rdumine on olnud t\u00e4ielikult \u00fchepoolne ning l\u00e4htunud vaid meist.<\/p>\n

Sajandite kestel on paljud sulastest usklikud – p\u00fc\u00fcdes korda seada \u00f4iguslikku vahekorda oma Isandaga ning kartes, et nad on Ta \u00e4kki kuidagi enda vastu p\u00f6\u00f6ranud – hakanud uskuma, et lepitus peab l\u00e4htuma m\u00f4lemast poolest. Nagu aga Jeesus vahetult enne surma j\u00fcngritele seletas, ei ole Taevase Isa suhtumist oma patustesse lastesse tarvis muuta. Ta suhtub neisse t\u00e4pselt niisamuti nagu Poeg.4<\/a>\u00a0 Nagu Paulus p\u00fc\u00fcdis selgeks teha, “Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma iseenesega.”5<\/a><\/p>\n

\u00a0Jeesus k\u00f4neles lepitusega saavutatavast \u00fcksmeelest ja s\u00f4prusest<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Vahetult p\u00e4rast seda kui Jeesus oma s\u00f4pruse pakkumise esitas (Jh 15,15), hakkas Ta kirjeldama seda t\u00e4iuslikku \u00fcksmeelt, mis valitses Tema ja Isa vahel. Ta t\u00f4i selle eeskujuks sellest s\u00f4prusest ja koosk\u00f4last, mida Ta soovis oma j\u00fcngritele. Kuulakem, mida Ta lausub Jh 17. peat\u00fckis kirja pandud m\u00e4lestusv\u00e4\u00e4rses palves:<\/p>\n

“Ma ei palu mitte \u00fcksnes nende eest (Jeesus viitas j\u00fcngritele), vaid ka nende eest, kes nende s\u00f4na kaudu usuvad minusse, et nemad k\u00f4ik oleksid \u00fcks, n\u00f4nda nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki meis oleksid”6<\/a><\/p>\n

Mida t\u00e4hendab “kellegi sees” olla? Kui Jeesus on minus ja mina olen Temas, Tema aga on Isas ja Isa Temas – kes siis on kelles ja kas keegi \u00fcldse kelleski teises on?!<\/p>\n

Kellegi “sees” olemist on m\u00f4istetud paljude poolt viitena “\u00fchenduses olemisele”, nagu seda sageli on ka t\u00f4lgitud. \u00dchendus, mida Jumal soovib saavutada oma s\u00f4pradega, on nii l\u00e4hedane, et see on otsekui \u00fcksteise sees olemine. Ehkki me oleme eri isikud, v\u00f4ime olla \u00fcksteisega nii l\u00e4hedases \u00fchenduses, nagu oleksime \u00fcks.<\/p>\n

Isa ja Poja suhteid on Piiblis esitatud sellise t\u00e4iusliku \u00fchenduse \u00fclima musterkujuna. “Au, mille sa andsid mulle,” palvetas Jeesus oma Isa poole, “olen mina annud neile, et nad oleksid \u00fcks, n\u00f4nda nagu meie oleme \u00fcks.”7<\/a><\/p>\n

\u00a0Lepituse hind<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Mitmel korral selgitas Jeesus, mida rahu ja koosk\u00f4la taastamine Universumis – Tema perekonnas – maksma l\u00e4heb. Ta kasutas terminit, mis m\u00f4nikord on t\u00f4lgitud “lunahind”.8<\/a>\u00a0 Seej\u00e4rel Ta teatas, milline see hind on.<\/p>\n

“Kui mind maast \u00fcles t\u00f4stetakse, tahan ma t\u00f4mmata k\u00f4ik enese juurde. Aga seda ta \u00fctles t\u00e4hendades, mis surma ta pidi surema.”9<\/a><\/p>\n

“Ma t\u00f4mban k\u00f4ik enese juurde”, \u00fctles Jeesus. Mitte ainult inimolevused, vaid ka inglid on t\u00f4mmatud l\u00e4hedasemasse \u00fchendusse Jumalaga, kui nad risti t\u00e4henduse \u00fcle m\u00f4tisklevad.<\/p>\n

Pauluse arusaamine l\u00e4ks sellega kokku. Ta k\u00f4neles Jumala plaanist “et kogu universum, k\u00f4ik mis on taevas ja maa peal, v\u00f4idaks Kristuses \u00fchtseks muuta.”10<\/a>\u00a0 Teises kirjas ta \u00fctles, et “Jumal\u00a0 arvas\u00a0 heaks … teha rahu ristivere l\u00e4bi, lepitada tema l\u00e4bi\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 enese poole k\u00f4ik, niih\u00e4sti selle, mis on maa peal, kui ka selle, mis on taevas.!”11<\/a><\/p>\n

\u00a0Rahu Universumis<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Mis m\u00f4ttes vajab Universum Kristuse rahutoovat ohvrit? Kas on iial miski \u00e4hvardanud seda rahu, seda \u00fcksmeelt, seda Jumala taevases perekonnas valitsevat s\u00f4prust?<\/p>\n

Nende jaoks, kes on suutelised v\u00f4tma t\u00f4siselt piibli viimast, kuuek\u00fcmne kuuendat raamatut, n\u00e4ib Ilmutuse raamatu 12. peat\u00fckk kirjeldavat s\u00f4da, mis sai alguse taevas.\u00a0 Kogu Piiblist\u00a0 -Esimesest Moosese raamatust kuni Ilmutuse raamatuni – v\u00f4ime lugeda selle s\u00f4ja p\u00f4hjustest ja tagaj\u00e4rgedest. V\u00f4ime lugeda sellest, miks l\u00e4ks vaja Kristuse kannatusi ja surma, et seda s\u00f4da v\u00f4ita ning kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud igavikuks taas rahu jalule seada.<\/p>\n

Enne kui s\u00f4da algas, valitses Jumala perekonnas rahu. K\u00f4ik Jumala lapsed usaldasid \u00fcksteist. K\u00f4ik usaldasid oma Taevast Isa, Tema aga v\u00f4is julgesti usaldada neid. Kus valitseb selline vastastikune usaldus ja usaldusv\u00e4\u00e4rsus, seal valitseb alati t\u00e4iuslik rahu ja koosk\u00f4la.<\/p>\n

\u00a0Mis juhtus?<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Saabus aga aeg, mil tekkis usaldamatus – ning see j\u00f4udis v\u00e4lja avaliku vastuhaku ja s\u00f4jani. Lahkmeel ja ebak\u00f4la astusid \u00fcksmeele ja rahu asemele. Nii tekkis Universumis patt. Johannes selgitab, et patt on allumatus k\u00e4sule, m\u00e4ssumeel.12<\/a>\u00a0 Paulus \u00fctleb, et patt on usu ja usalduse l\u00f4ppemine.13<\/a><\/p>\n

Lunastusplaani eesm\u00e4rk on see usaldus taastada, m\u00e4ssule l\u00f4pp teha ning kogu universumis taas \u00fcksmeel jalule seada. Selles protsessis osalevad v\u00e4ltimatult k\u00f4ik Jumala lapsed.<\/p>\n

M\u00f4nedele v\u00f4ib-olla p\u00f4hjustab see pettumust ja isegi ehk \u00e4ratab meelepaha, kui nad teada saavad, et Kristus ei surnudki eesk\u00e4tt nende eest. Ja ometi – kui Jumal seda s\u00f4da ei v\u00f4ida ega rahu oma perekonnas taas jalule ei sea, ei ole m\u00f4tet ka meie lunastamisel. Kes tahaks elada kogu igaviku s\u00f4jaseisukorras olevas Universumis?<\/p>\n

Omamata sellist avaramat arusaamist kogu Universumi haaravast v\u00f4itlusest, on raske m\u00f4ista Pauluse seletust selle kohta, et Jeesus valas oma vere, et tuua rahu, lepitus ja \u00fcksmeel Jumala lastele nii taevas kui maa peal. Universumi s\u00f4ja ja k\u00f4ige sellega kaasneva m\u00f4istmine seevastu aitab omandada ka avaramat vaadet Kolgata risti ja kogu lunastusplaani kohta.<\/p>\n

Sellist \u00fcksmeelt, mida Jumal soovib, ei saa k\u00e4skida ega saavutada seda sunnivahenditega ja hirmu abil. Inimkonna ajaloo v\u00e4ltel on paljud t\u00fcrannid p\u00fc\u00fcdnud s\u00e4ilitada \u00fchtsust terrori ja julmusega. Sellisel viisil Universumile pealesurutud \u00fcksmeel ei kestaks aga kaua. Vaadakem vaid, mis on juhtunud kasv\u00f4i viimastel aastatel nii paljudes maades!<\/p>\n

\u00dcksmeelt, mida soovib Jumal, kirjeldatakse Uues Testamendis koosk\u00f4lana, mis “tuleneb meie usust ning Jumala Poja tundmisest.”14<\/a>\u00a0 Inimesed, kes armastavad ja usaldavad sama Jeesust ja sama Jumalat, tunnevad loomup\u00e4raselt, et ka neid \u00fcksteise poole t\u00f4mmatakse. Sama t\u00f4de Jumala kohta, mis nad t\u00fcranniast ja kartusest vabaks teeb, seob nad omavahel \u00fclimalt kindlalt kokku. S\u00f4braliku Jumala s\u00f4brad on s\u00f4brad ka \u00fcksteisega.<\/p>\n

Seep\u00e4rast ongi ristil nii suur t\u00e4hendus. Ei saa olla s\u00f4prust ega \u00fcksmeelt seal, kus valitseb kartus ja hirm. Kolgata aga \u00fctleb meile, et Jumalat ei tarvitse karta. Kui Jumal \u00fctleb: “Ole minu s\u00f4ber,” ei \u00fctle Ta sellega: “Ole mu s\u00f4ber, v\u00f4i Ma karistan sind karmilt. Ma isegi h\u00e4vitan su, kui sa sellega ei n\u00f4ustu.” Niiviisi s\u00f4pradega ei r\u00e4\u00e4gita – eriti kui soovitakse s\u00f4prust hoida. S\u00f4prus aga ongi lepituse kogu eesm\u00e4rk ja t\u00e4hendus.<\/p>\n

\u00a0Lepitus t\u00e4hendab s\u00f4prade v\u00f4itmist<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Paulus v\u00f4tab selle kokku oma kirjas Rooma kristlastele. “Me olime Jumala vaenlased, kuid Ta tegi meid oma s\u00f4pradeks oma Poja surma\u00a0 l\u00e4bi.\u00a0 N\u00fc\u00fcd,\u00a0 mil\u00a0 me\u00a0 oleme\u00a0 Jumala s\u00f4brad, kui palju\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 enam p\u00e4\u00e4stetakse meid Kristuse elu kaudu! See aga pole veel k\u00f4ik: me tunneme r\u00f4\u00f4mu see\u00fcle, mida Jumal on teinud meie Issanda Jeesuse Kristuse kaudu, kes on n\u00fc\u00fcd teinud meid Jumala s\u00f4pradeks.”15<\/a><\/p>\n

Jumala vaenlastest Tema s\u00f4pradeks muutmine – selles seisnebki lepitus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Selle peat\u00fcki pealkiri on v\u00f4etud juubeldavast s\u00f4numist, mis Paulus saatis Korintose usklikele. Apostel oli \u00e4sja l\u00e4bi teinud pika ja piinarikka vaenu- ja usaldamatuseperioodi. See oli talle osaks saanud Korintose koguduse liikmete poolt. M\u00f4ned neist olid isegi hakanud apostlit oma vaenlaseks pidama. Pauluse lepitusp\u00fc\u00fcdeid – nii v\u00e4ga sarnased Jumala p\u00fc\u00fcetele! – oli aga viimaks krooninud […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":1188,"menu_order":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-1238","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1238","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1238"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1238\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1188"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1238"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}