{"id":1235,"date":"2012-07-22T06:13:11","date_gmt":"2012-07-22T06:13:11","guid":{"rendered":"https:\/\/speakingwellofgod.ootartb0-liquidwebsites.com\/?page_id=1235"},"modified":"2012-07-22T06:13:11","modified_gmt":"2012-07-22T06:13:11","slug":"soprus-ja-voitlus-patuga","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/kirjalikke-materjale\/teenistujad-voi-sobrad\/soprus-ja-voitlus-patuga","title":{"rendered":"S\u00d4PRUS JA V\u00d4ITLUS PATUGA"},"content":{"rendered":"

P<\/strong>aulus kinnitas Rooma usklikele, et kuna me “oleme usust \u00f4igeks saanud, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse l\u00e4bi.”1<\/a><\/p>\n

V\u00f4ib-olla ehk teie lemmikpiiblit\u00f4lkes ei ole \u00f6eldud “meil on rahu”, vaid “olgu meil rahu”. Erinevus tuleneb probleemist, kuidas kirjutada kreekakeelset s\u00f4na, mis on t\u00f4lgitud “on” v\u00f4i “olgu”. Kuna k\u00e4sikirjad jagunevad kahe variandi vahel ligikaudu v\u00f4rdselt, tuleb otsus teha selle alusel, kuidas keegi m\u00f4istb kogu konteksti. Uues Testamendi uurijad on vaielnud selle k\u00fcsimuse \u00fcle palju aastaid ja m\u00f4nikord m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse \u00e4gedusega!<\/p>\n

Moffati 1913. aasta t\u00f4lge pakub ikka veel teatud kompromisslahendust m\u00f4lema valiku vahel: “Tundkem r\u00f4\u00f4mu rahust, mis meil on…”<\/p>\n

Kuidas keegi \u00f4igeksm\u00f4istmisest aru saab<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Selles salmis on t\u00f4statatud aga t\u00e4htsaim k\u00fcsimus: Mida t\u00e4hendab saada “\u00f4igeks m\u00f4istetud”? V\u00f4ib-olla puudub teie t\u00f4lkes see termin hoopiski?<\/p>\n

Kreekakeelne s\u00f4na, mida Paulus tarvitas, t\u00e4hendab eesk\u00e4tt “midagi joonde seadma”, “\u00f4igeks seadma”. Good News Bible <\/em>t\u00f4lgibki seda salmi: “N\u00fc\u00fcd, mil meie vahekord Jumalaga on usu l\u00e4bi \u00f4igeks seatud, on meil Temaga rahu.”<\/p>\n

Sulastest kristlased saavad aru nii, et see, mis nende ja nende pahandatud\u00a0\u00a0 Isanda\u00a0 vahel tuleb joonde ajada, on eesk\u00e4tt \u00f4iguslik\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 probleem. Selle probleemi lahendus seisneb nende meelest andestuses ning nende \u00f4igusliku seisundi taastamises. Nad kasutavad s\u00f4na “\u00f4igeksm\u00f4istmine”, viitamaks andestusele ning deklareerimaks, et n\u00fc\u00fcd on nende vahekord Jumalaga \u00f4iguslikult korras. Nad v\u00e4idavad, et see toob neile rahu Jumalaga, kuna n\u00fc\u00fcd ei tarvitse neil karta Tema viha, karistust v\u00f4i tasu kadumaminekut.<\/p>\n

Andestus \u00fcksi aga t\u00f4elist rahu ei too. Kas on kunagi teiega juhtunud nii, et keegi on teile midagi h\u00e4bistavat andeks andnud, teie aga olete hakanud kohmetustundest seda isikut v\u00e4ltima? Jumal ei soovi seda. Kui me usu l\u00e4bi “oleme \u00f4igeks saanud”, ei soovi Ta, et Teda kohmetusest v\u00e4ldiksime. Ta soovib, et oleksime l\u00e4hedased s\u00f4brad.<\/p>\n

S\u00f4pradest kristlastel on \u00f4igekssaamisest teistsugune arusaamine. V\u00f4ib-olla tahaksid nad tarvitada selleks hoopis teistsuguseid termineid! Nad usuvad, et tegelikkuses on nende ja Jumala vahel kaduma l\u00e4inud usaldus ja usaldusv\u00e4\u00e4rsus. Et vahekord taastada, tuleb usaldus taastada. Vahekord Jumalaga korda seada\u00a0 – t\u00e4hendab Teda usaldada ning Talle usaldusv\u00e4\u00e4rseks s\u00f4braks olla. See toob loomulikult ka rahu. Paulus v\u00f4tab selle salmiga kokku k\u00f4ik kolm: usalduse, rahu ning vahekorra taastamise Jumalaga. S\u00f4prade jaoks on see nii loogiline!<\/p>\n

Miks siis \u00fcldse v\u00f4itlus?<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Apostel Paulus oli juba kaua tundnud rahu Jumalaga. Ta oli aga kaugel sellest, et olla rahul iseendaga. Ta m\u00f6\u00f6nis seda ka Rooma usklikele kirjutades:<\/p>\n

“Head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, ma teen! … Oh mind viletsat inimest! Kes p\u00e4\u00e4stab mind sellest surma ihust?”2<\/a><\/p>\n

Paulus p\u00fc\u00fcab oma v\u00f4itlust selgitada. “Mul on k\u00fcll soovi head teha, kuid ma ei suuda seda soovi t\u00e4ide viia. … Seega ma leian toimivat niisuguse seadusp\u00e4rasuse: Kui ma soovin teha head, siis on kuri otse sealsamas, minu juures. Seesmises inimeses tunnen ma Jumala k\u00e4sust r\u00f4\u00f4mu – ja ometi n\u00e4en ma oma ihuliikmetes toimivat teistsugust k\u00e4sku, mis s\u00f4dib vastu minu m\u00f4istuses olevale k\u00e4sule ning teeb mind patu k\u00e4su vangiks, mis toimib minu liikmetes.”3<\/a><\/p>\n

“Inimene, kes selliselt k\u00f4neleb, ei ole t\u00f4en\u00e4oliselt p\u00f6\u00f6rdunud,” \u00fctleb m\u00f4ni. Paljud jumalakartlikud inimesed on aga omaenda kogemuste p\u00f4hjal avastanud, et Pauluse kirjeldatud v\u00f4itlus v\u00f4ib j\u00e4tkuda kogu nende \u00fclej\u00e4\u00e4nud elu. Loomulikult – pole t\u00e4htis, millal seda v\u00f4itlust kogetakse, lahendus j\u00e4\u00e4b alati samaks: “T\u00e4nu olgu Jumalale Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi!”4<\/a><\/p>\n

Kreekakeelne s\u00f4na, mis on t\u00f4lgitud “viletsat”, v\u00f4ib sisaldada ka t\u00e4hendust “r\u00e4ngast t\u00f6\u00f6st kurnatud”. Paulus n\u00e4ib usklikuna, kes t\u00f4esti on p\u00fc\u00fcdnud – kuid on pidevatest j\u00f4upingutustest viimaks kurnatud.<\/p>\n

Mulle n\u00e4ib, et Paulus kirjeldab \u00fcleminekuperiooodi sulase-perioodi v\u00f4itluse ning m\u00f4istva s\u00f4bra v\u00f4itluse vahel. Juba enne kristlaseks saamist oli Paulus p\u00fchendunud absoluutsele kuulekusele k\u00f4igi k\u00fcmne k\u00e4su suhtes. Ta mainis Filipi usklikele, et k\u00e4supidamise suhtes oli ta “variser”, see t\u00e4hendab k\u00e4sule piinlikult kuulekas. Ta lisas, et oli “k\u00e4su\u00f4iguse poolest laitmatu”.5<\/a><\/p>\n

Ta ei olnud varastanud. Ta ei olnud rikkunud abielu. Ta ei olnud kedagi tapnud. Vastavalt tolle aja arusaamadele, ei saanud Stefanose surmas osalemist tema poolt m\u00f4rvaks pidada. See oli vaid Issanda t\u00f6\u00f6 sooritamine – ketserluse v\u00e4ljajuurimine. Veel enam – Paulus oli alati piinliku t\u00e4psusega k\u00fcmnist maksnud. Tegelikult oli ta pidanud k\u00f4iki reegleid, millest ta teadlik oli.<\/p>\n

P\u00e4rast seda aga, kui Paulus Damaskuse teel Jeesust kohtas, hakkas ta k\u00fcmnesse k\u00e4sku s\u00fcgavamalt sisse vaatama. Ta oli kuulnud Jeesuse \u00f4petusest: mitte nende reeglite v\u00e4line t\u00e4itmine pole see, mis Jumal soovib. Sellist kuulekust v\u00f4ib oodata vaid sulaselt. Jumal loodab aga, et n\u00e4eksime: Tema k\u00e4skudes ei ole midagi\u00a0 meelevaldset.\u00a0\u00a0\u00a0 K\u00e4sud\u00a0 vaid\u00a0\u00a0\u00a0 kirjeldavad\u00a0\u00a0\u00a0 armastavate,<\/p>\n

s\u00f4bralike, usaldusv\u00e4\u00e4rsete inimeste k\u00e4itumist, kes mitte ainult ei hoidu tapmisest, vaid ka ei vihka kedagi. Nad mitte ainult ei hoidu abielu rikkumast, vaid isegi ei soovi seda teha.<\/p>\n

Paulus andis endale kindlasti aru, et Mooses oli seda tegelikult \u00f4petanud juba kaua aega tagasi. Kui Mooses \u00fctles, et iisraellased peavad armastama oma ligimest nagu iseennast, ta lisas: “\u00c4ra vihka s\u00fcdames oma venda!”6<\/a><\/p>\n

Pauluse t\u00e4helepanu k\u00f6itis eriti k\u00fcmnes k\u00e4sk.7<\/a>\u00a0 Moosese ja Jeesuse \u00f4petuse valgel m\u00f4istis ta: “Sina ei tohi himustada” t\u00e4hendab isegi mitte\u00a0\u00a0 s o o v i d a\u00a0\u00a0 teha midagi, mis on v\u00e4\u00e4r.<\/p>\n

Kui selle k\u00e4sus\u00f4na t\u00e4hendus Paulusele koitma hakkas, sai ta vihaseks, nagu ta hiljem tunnistas. Ta oli ju p\u00fc\u00fcdnud nii k\u00f4vasti! M\u00f4nikord oli ta isegi soovinud m\u00f4nest k\u00e4sust k\u00fcmne hulgas \u00fcle astuda, kuid oli edukalt kiusatusele vastu seisnud. Kas ei olnud ta siis selle eest tunnustust \u00e4ra teeninud? Ning kas ei pidanuks see tunnustus veelgi t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rivam olema, kuna ta oli alles parimates aastates ning oli vastu seisnud tugevamatele tungidele kui nii m\u00f4nedki teised?<\/p>\n

M\u00e4letan \u00fclikoolip\u00e4evilt, et \u00fcks meie \u00f4ppej\u00f4ududest oli kohutavalt energiline. Samal ajal oli ta hea kristlane. Tema puuduseks oli \u00e4gedus, mis m\u00f4nikord lausa kontrolli alt v\u00e4lja p\u00e4\u00e4ses. Kord selgitas ta meile, tudengitele, asja nii: “Pange t\u00e4hele – t\u00f4en\u00e4oliselt olen mina vastu seisnud kiusatusele kannatust kaotada palju enam kordi kui keegi teist ehk on terve elu jooksul kiusatusi \u00fcldse kogenud!” M\u00f4tlesin siis Paulusele!<\/p>\n

Hiljem asendus Pauluse \u00e4rritatus k\u00fcmnenda k\u00e4su suhtes n\u00f4ustumise ja imetlusega. Ta sai aru,\u00a0 et kuuletuda k\u00fcmnendale k\u00e4sule, on v\u00f4tmeks kuuletuda ka k\u00f4igile teistele. J\u00f4uda olukorrani, mil ta isegi ei soovi enam pattu teha t\u00e4hendaks saada seda, mida oli palunud Taavet – uue s\u00fcdame, uue meele.<\/p>\n

Enam ei tundnud Paulus muret tunnustamise p\u00e4rast. Miks peaks ta saama tunnustust selle eest, mis niikuinii talle endale kasulik on? Ning mis puutub pidevasse v\u00f4itlusse – Jumal oli talle kinnitanud, et teda ei m\u00f4isteta selle v\u00f4itluse p\u00e4rast hukka!8<\/a><\/p>\n

Arstid ei m\u00f4ista oma patsiente hukka<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Arstid ei m\u00f4ista hukka oma haigeid, kes kogevad v\u00f4itlust. Arstid teavad, et tervekssaamine n\u00f4uab aega. Nad ei eelda, et vigastatud patsient p\u00e4rast esimest k\u00fclask\u00e4iku arsti juurde kohe jooksujalu koju saab tormata!<\/p>\n

Jumal t\u00f6\u00f6tab meiega l\u00f4pmatult oskusliku arsti sarnaselt. Ta on v\u00f4imeline p\u00e4\u00e4stma ja tervistama iga\u00fcht, kes Teda usaldab. Ta ei ole rahuldatud, kui tuleme Tema kabinetti lihtsalt andestust paluma. Ta teeb ettepaneku viia meid olukorrani, kus meil enam andestust paluda ei ole tarvis. Ta teeb ettepaneku teha terveks see osa inimorganismist, millega inimesed oma m\u00f4ttet\u00f6\u00f6d teevad. Siis ei astu nad enam reeglitest \u00fcle, kuna nad lihtsalt ei soovi neist \u00fcle astuda – k\u00f4ik halvad harjumused on minetatud.<\/p>\n

M\u00f4nede jaoks k\u00f4lab see kurjakuulutavalt perfektionismi moodi. Ning m\u00f4nedele sulastest kristlastele on see v\u00e4ga koormav n\u00f4udmine. “Te peate oleme t\u00e4iuslikud”, on Goodspeed hiilgavalt t\u00f4lkinud Mt 5,48. Sulased n\u00e4evad neis s\u00f4nades k\u00e4sku. S\u00f4brad n\u00e4evad siin t\u00f4otust!<\/p>\n

S\u00f4brad ei soovi, et Jumal n\u00f4ustuks millegi v\u00e4hemaga. Kas palute ehk oma arstilt, et ta teid liiga terveks ei teeks? Kas \u00fctleksite: “Seitsek\u00fcmmend viis protsenti tervist on mulle k\u00fcllalt! Olen teile selle eest v\u00e4ga t\u00e4nulik!”?<\/p>\n

N\u00f4ue v\u00f4i pakkumine?<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Sulaste jaoks, kelle arusaamise kohaselt lunastus lahendab nende \u00f4iguslikud probleemid, on t\u00e4iuslikkus veel \u00fcks n\u00f4ue paljudest. S\u00f4prade jaoks, kes m\u00f4tlevad lunastusest kui patu tekitatud kahju parandamisest, on t\u00e4iuslikkus uskumatult heldemeelne pakkumine. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/em><\/p>\n

Sulased tahavad saada t\u00e4ielikku andestust. S\u00f4brad tahavad t\u00e4ielikku tervist.<\/em><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/em>Jeesus ei tulnud ainult meie patte andestama. Ta tuli pattu kaotama. Nagu Paulus selgitab: “Jumal saatis oma Poja “patuprobleemi lahendama”9<\/a> (NRSV), “pattu kaotama” (GNB). Andestus ei kaota pattu. Patt ei ole miski, mis on lihtsalt raamatusse kirja pandud ning mida tuleb aeg-ajalt ikka ja j\u00e4lle andestada. Patt on miski, mis on inimese sees. Patt on m\u00e4ssumeel ja usaldamatus. Seda tuligi Jeesus kaotama. Vastum\u00fcrk sellisele patule on t\u00f4de Jumala Enda kohta.<\/p>\n

“Ja mis puutub sellesse t\u00e4iuslikkuse probleemi,” v\u00f4ib taevane Arst ehk meile j\u00e4rele h\u00fc\u00fcda kui Ta kabinetist lahkume, “\u00e4rge selle p\u00e4rast \u00fcldse muret tundke! Ma olen oma Universumi nii loonud: see on seadusp\u00e4rasus, et inimesed muutuvad Selle sarnaseks, keda nad kummardavad ja imetlevad. Kui te t\u00f4esti Mind usaldavateks s\u00f4pradeks j\u00e4\u00e4te, tuleb t\u00e4iuslikkus omal ajal. Ma ei v\u00e4ida, et teil enam v\u00f4idelda ei tule. V\u00f4itlus aga ei ole enam endine.”<\/p>\n

Sulased v\u00f4itlevad, et v\u00f4ita pattu, p\u00fc\u00fcdes sellest jagu saada. S\u00f4brad teavad, et nad v\u00f4ivad patust jagu saada ainult \u00fchel teel: seda t\u00f4ega v\u00e4lja t\u00f4rjudes.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Paulus kinnitas Rooma usklikele, et kuna me “oleme usust \u00f4igeks saanud, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse l\u00e4bi.”1 V\u00f4ib-olla ehk teie lemmikpiiblit\u00f4lkes ei ole \u00f6eldud “meil on rahu”, vaid “olgu meil rahu”. Erinevus tuleneb probleemist, kuidas kirjutada kreekakeelset s\u00f4na, mis on t\u00f4lgitud “on” v\u00f4i “olgu”. Kuna k\u00e4sikirjad jagunevad kahe variandi vahel ligikaudu […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":1188,"menu_order":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-1235","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1235","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1235"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1235\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1188"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1235"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}