{"id":1232,"date":"2012-07-22T06:08:14","date_gmt":"2012-07-22T06:08:14","guid":{"rendered":"https:\/\/speakingwellofgod.ootartb0-liquidwebsites.com\/?page_id=1232"},"modified":"2012-07-22T06:08:14","modified_gmt":"2012-07-22T06:08:14","slug":"sopruse-vabadused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/kirjalikke-materjale\/teenistujad-voi-sobrad\/sopruse-vabadused","title":{"rendered":"S\u00d4PRUSE VABADUSED"},"content":{"rendered":"

O<\/strong>n palju vabadusi, mis tulenevad Jeesuse poolt Jh 15,15 kirjeldatud s\u00f4prusest.<\/p>\n

\u00dcks neist on olla vaba meelevaldsuse t\u00fcranniast, v\u00f4imu t\u00fcranniast. Me v\u00f4ime esitada k\u00fcsimusi. Jumal soovib, et me m\u00f4tleksime – ja m\u00f4istaksime<\/p>\n

Teiseks – vabadus k\u00f4nelda selgesti, lihtsalt nagu tegid Iiob ja Taavet. Kui Taavet oma lauludes k\u00f4neles Jumalast, siis tegi ta seda v\u00e4ga avameelselt. Kui ta kedagi vihkas, ei p\u00fc\u00fcdnud ta seda “m\u00f4istuk\u00f4ne” taha varjata. Kui ta soovis k\u00e4ttemaksu oma vaenlastele, palus ta lihtsas ja selges keeles nad h\u00e4vitada!<\/p>\n

“Oh, et sa, Jumal, surmaksid \u00f4elad!” palus ta Psalmis 139. Hiljem lisas ta juurde:<\/p>\n

Oh Jumal, uuri mind<\/em><\/p>\n

ja tunne \u00e4ra mu s\u00fcda!<\/em><\/p>\n

Katsu mind l\u00e4bi<\/em><\/p>\n

ja tunne \u00e4ra mu murem\u00f4tted!<\/em><\/p>\n

Vaata, kas ma olen valuteel<\/em><\/p>\n

ja juhata mind igavesele teele!<\/em><\/p>\n

Taavet teadis: Jumal soovib, et ta oleks nende omavahelistes suhetes eriliselt aus. Seep\u00e4rast paluski ta Psalmis 51:<\/p>\n

Vaata, sul on hea meel t\u00f4est,<\/em><\/p>\n

mis asub s\u00fcdame p\u00f4hjas,<\/em><\/p>\n

ja salajas annad sa mulle <\/em>(i.k. “anna mulle”) tarkust teada <\/em><\/p>\n

Loo mulle, Jumal, puhas s\u00fcda,<\/em><\/p>\n

ja uuenda mu sees kindel vaim!<\/em><\/p>\n

Vabad kartusest<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Olla \u00fcks Jumala m\u00f4istvatest, arusaavatest s\u00f4pradest t\u00e4hendab olla vaba kartusest Jumala Enda ees. Ilmselt ei ole p\u00f4hjust karta Jumalat, kes soovib, et oleksime Tema s\u00f4brad! Ning Ta ei ole iial kedagi \u00e4hvardanud: “Ole mu s\u00f4ber – v\u00f4i Ma h\u00e4vitan su!”<\/p>\n

Isegi viimset kohut silmas pidades ei tarvitse meil karta. Ei, mitte sellp\u00e4rast, et meie ja p\u00fcha Jumala vahel seisab \u00fcks S\u00f4ber. Ei, Jumal on ise meie S\u00f4ber.<\/p>\n

Seda vabadust v\u00f4ib proovile panna – hetkel, mil tulevases elus astume Jumala Enda palge ette. Mida te arvate – mida tunneme, kui astume Jumalale nii l\u00e4hedale? Kui Jumal alla Siinai m\u00e4ele tuli, oli Mooses aukartusest niiv\u00f4rd haaratud, et \u00fctles: “Ma olen ehmunud ja v\u00e4risen!”1<\/a>\u00a0 Peagi aga oli ta suuteline rahustama rahvast, et nemad ei kardaks!<\/p>\n

Kas see vabadus j\u00e4tkub kogu igaviku? Mida t\u00e4hendab elada Jumala palge eest, kes teab meie kohta k\u00f4ik? Kas Ta j\u00e4litab meid m\u00e4lestusega meie patusest minevikust?<\/p>\n

\u00a0Kuidas kohtles Jeesus abielu rikkunud naist ja tema s\u00fc\u00fcdistajaid?<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Et \u00fclaltoodud k\u00fcsimusele vastata, tarvitseb meil j\u00e4lgida, kuidas kohtles Jeesus iga liiki patuseid. \u00dche k\u00f4ige dramaatilisematest n\u00e4idetest v\u00f4ime leida jutustuses abielurikkumiselt tabatud naisest:<\/p>\n

Vara hommikul ta tuli j\u00e4lle p\u00fchakotta ja k\u00f4ik rahvas tuli tema juurde; ja ta istus maha ja \u00f4petas neid. Seal kirjatundjad ja variserid t\u00f4id tema juurde naise, kes oli tabatud abielurikkumiselt. Ja nad panid ta keskpaika seisma ning \u00fctlesid temale: “\u00d4petaja, see naine tabati abielurikkumiselt! Aga Mooses on k\u00e4su\u00f4petuses k\u00e4skinud meid\u00a0 niisugused\u00a0 kividega\u00a0 surnuks\u00a0 visata.\u00a0 Mis\u00a0 siis sina \u00fctled?” Seda nad \u00fctlesid teda kiusates, et oleks kaebamist tema peale. Jeesus kummardas ja kirjutas s\u00f4rmega maa peale. Kui nad siis k\u00fcsides k\u00e4isid temale peale, ajas ta enese sirgu ning \u00fctles neile: “Kes teie seast on patuta, see olgu esimene tema peale kivi viskama!” Ja ta kummardas j\u00e4lle ning kirjutas maa peale. Kui nad seda kuulsid ja s\u00fcdametunnistus neid s\u00fc\u00fcdistas, l\u00e4ksid nad v\u00e4lja \u00fcksteise j\u00e4rele, vanemad eesotsas. Ja Jeesus j\u00e4i sinna \u00fcksi ja naine, nagu ta seal seisis. Ent Jeesus ajas enese sirgu ega n\u00e4inud kedagi muud kui naist; ja ta \u00fctles naisele: “Naine, kus on need sinu s\u00fc\u00fcdistajad? Ega keegi ole sind hukka m\u00f4istnud?” Naine vastas: “Mitte keegi, Issand!” Jeesus \u00fctles: “Ega minagi sind hukka m\u00f4ista; mine ja \u00e4ra tee enam pattu!”<\/em>2<\/a> <\/em><\/p>\n

Ilmselt ei teadnud varakristlased, mida selle looga ette v\u00f4tta, sest eri k\u00e4sikirjades on see lugu paigutatud eri kohtadesse tekstis ning m\u00f4nes puudub \u00fcldse. V\u00f4ib-olla on piiblit\u00f4lkes, mida kasutate, selle kohta \u00e4\u00e4rem\u00e4rkus. Paljud kommentaatorid on aga arvamusel, et see lugu kuulub \u00f4igusega Piibli originaalteksti. See ei n\u00e4i loona, mida oleks v\u00f4idud juurde lisada Jeesuse p\u00e4evil v\u00f4i hilisemate \u00fcmberkirjutajate poolt.<\/p>\n

Tuntud Princetoni professor Bruce Metzger kirjutab oma raamatus “Uue Testamendi tekst” (The Text of the New Testament<\/em>): “Sel lool on k\u00f4ik ajaloolise autentsuse tunnused, \u00fckski askeetliku meelsusega munk ei oleks v\u00e4lja m\u00f4elnud lugu, mis l\u00f4peb ainult pehme Jeesuse-poolse etteheitega.”<\/p>\n

Tahtes j\u00e4rjekordselt p\u00fc\u00fcda Jeesust l\u00f4ksu vastur\u00e4\u00e4kivuselt Vana Testamendi \u00f4petusega, t\u00f4id tolle aja religioossed juhid selle vaese naise Jeesuse juurde. Igale sellisele katsele oli Jeesus vastanud harjumusp\u00e4rase oskuse ning viisakusega.<\/p>\n

Seekord – p\u00fc\u00fcdes rahvahulki enda poole v\u00f4ita – olid need juhid varunud ka asjakohased t\u00f4endid. Rahvahulga kuuldes teatasid nad, et “see naine tabati abielurikkumiselt” (ingl.k. “tabati otse teolt”).<\/p>\n

Seej\u00e4rel esitasid nad k\u00fcsimuse: “Sina tead ju h\u00e4sti Vana Testamendi \u00f4petusi selle asja kohta. Se tead, mida tuleb seaduse kohaselt sellise naisega ette v\u00f4tta. Kas sa n\u00f4ustud, et ta tuleb kividega surnuks visata?” Rahvahulk j\u00e4lgis p\u00f4nevusega, mida Jeesus \u00fctleb.<\/p>\n

Jeesus ei \u00fctelnud midagi. Ta lihtsalt kummardus ja hakkas s\u00f4rmega maapinnale kirjutama. Tuulehoog, m\u00f4ned jalaj\u00e4ljed – ning kirjutis on kadunud! Ning siis s\u00fcdametunnistust \u00e4ratavad s\u00f4nad: “Kes teie seast on patuta, see olgu esimene tema peale kivi viskama!”<\/p>\n

Miks ei kutsunud Jeesus rahvahulka l\u00e4hemale ega lausunud: “Lubage ma k\u00f4nelen teile \u00fcht-teist selle vaese naise s\u00fc\u00fcdistajate kohta”? Kas nad siis ei olnud sellist paljastamist \u00e4ra teeninud? Mida \u00fctleb see meile Jumala kohta, et Tema Poeg ei alandanud avalikkuse ees neid enese\u00f4igeid mehi?<\/p>\n

Seda tuligi Kristus ilmutama. Jumal ei tunne heameelt meie kohmetusest, meie pattude paljastamisest teiste ees.<\/p>\n

Kui k\u00f4ik l\u00e4inud olid, p\u00f6\u00f6rdus Jeesus naise poole ja lausus \u00f4rnalt: “Ega minagi sind hukka m\u00f4ista; mine ja \u00e4ra tee enam pattu!” Armastusv\u00e4\u00e4rselt p\u00fc\u00fcdis Ta taastada selle teotatud naise enesev\u00e4\u00e4rikust.<\/p>\n

\u00a0Kuidas kohtles Jeesus Siimonat<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Siimon – j\u00f4ukas mees, kelle Jeesus oli tervistanud pidalit\u00f4vest – kutsus Jeesuse koos teiste s\u00f4pradega oma koju \u00f4htust s\u00f6\u00f6ma. Seal viibis ka kolm Jeesuse l\u00e4hedast s\u00f4pra: Laatsarus oma \u00f4dede Marta ja Maarjaga. Evangelist Luukas kirjeldab Maarjat kui “naist, kes selles linnas oli amoraalset elu elanud”.3<\/a><\/p>\n

Kui k\u00f4ik laua \u00fcmber olid n\u00f4jatunud, v\u00f4ttis\u00a0 Maarja v\u00e4lja anuma v\u00e4ga hinnalise l\u00f4hnasalviga ning hakkas Jeesuse jalgu v\u00f4idma ning neid oma oma juustega kuivatama. Siimon vaatles seda toimingut hukkam\u00f4istuga ning m\u00f4tles iseeneses: “Kui seesinane oleks\u00a0\u00a0 prohvet,\u00a0\u00a0 k\u00fcll\u00a0\u00a0 ta\u00a0 siis \u00e4ra\u00a0 tunneks, kes ja missugune see naine on,\u00a0 kes teda puudutab, et ta on patune!” Jeesus vastas ja \u00fctles temale: “Siimon, mul on sulle midagi \u00fctelda!” Aga tema kostis: “\u00d4petaja, r\u00e4\u00e4gi!”<\/p>\n

Seej\u00e4rel jutustas Jeesus loo kahest v\u00f4lgnikust, kellele nende v\u00f4lg kingiti. Jutustuse ajal m\u00f4istis Siimon, et Jeesus oli lugenud ta m\u00f4tteid. Ta hakkas n\u00e4gema end suurema patusena kui naist, keda ta p\u00f4lanud oli – ning m\u00f4tles, kas Jeesus n\u00fc\u00fcd teda k\u00fclaliste ees ehk\u00a0 paljastama ei hakka.<\/p>\n

Miski ei \u00e4rata rohkem Issanda meelepaha kui enese\u00f4ige s\u00fc\u00fcdistus. Kas Ta paljasta Siimonat? Kas Ta \u00fctles seltskonnale: “Lubage ma jutustan teile midagi meie peoperemehe kohta!”?<\/p>\n

Ei, Jeesus k\u00e4itus nagu alati armastusv\u00e4\u00e4rselt. Esmalt avaldas Ta viisakalt tunnustust Maarja impulsiivsele teole. Samasuguse armastusv\u00e4\u00e4rsusega p\u00fc\u00fcdis Ta tuua meeleparandusele Siimonat, ilma teda ta s\u00f4prade ees alandamata. Siimon pidi t\u00f4esti s\u00fcgavasti liigutatud oleme!<\/p>\n

\u00a0Halvatu Betsata tiigi\u00e4\u00e4res<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kui Jeesus kohtas halvatut Betsata tiigi \u00e4\u00e4res, ei alandanud Ta teda ega m\u00f4istnud teda hukka tervise raiskamise eest noorep\u00f4lve himudele. Ta lihtsalt k\u00fcsis lahkelt: “Kas sa tahad terveks saada? V\u00f4ta siis oma ase ja mine koju!” Hiljem kohtas Jeesus teda ja lausus: “Sa tead, mis su h\u00e4da p\u00f4hjuseks oli. Mine ja \u00e4ra tee enam pattu, et sulle ei juhtuks midagi halvemat!”5<\/a><\/p>\n

\u00a0J\u00fcngrid \u00fclemses toas<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kujutlega Jeesust sel \u00f4htul enne ristil\u00f6\u00f6mist \u00fclemises toas. K\u00f4ik kaksteist j\u00fcngrit vaidlesid nagu lapsed, “keda neist tuleks arvata suuremaks.”6<\/a><\/p>\n

Kas Jeesus noomis neid nende rumaluse eest v\u00f4i t\u00f4reles nendega nende tahtmatuse eest \u00fcksteise jalgu pesta? Ei, seeasemel t\u00f4usis Ta vaikselt ise, v\u00f4ttis r\u00e4tiku ja veevaagna – ning<\/p>\n

kogu Universum j\u00e4lgis, kuidas suur Looja p\u00f4lvitas ning \u00fcksteise j\u00e4rel kaksteist paari m\u00e4\u00e4rdunud jalgu puhtaks pesi. Ta pesi isegi \u00e4raandja Juudase jalgu!<\/p>\n

Millise v\u00f4imaluse lasksid m\u00f6\u00f6da j\u00fcngrid – pesta Jumala Poja jalgu \u00f6\u00f6l enne Ta surma! Kui vaid \u00fckski neist oleks vabatahtlikult pakkunud: “Issand, luba mul Su jalgu pesta!” Millise m\u00e4lestuse oleks ta v\u00f4inud sellest kaasa saada igavikku!<\/p>\n

Seeasemel juhtus nii, et just Jeesus oli sel \u00f4htul ainus seal ruumis, kel tuli \u00f4htust s\u00fc\u00fca m\u00e4\u00e4rdunud jalgadega! Olen m\u00f4elnud, mida k\u00fcll pidid tundma pealtvaatavad inglid!<\/p>\n

Kujutlege selle toimingu m\u00f4ju j\u00fcngritele – iga\u00fcks neist pidi vaatama alla Jeesusele, kui Ta vaagna kohale kummardus ning tugevate puusepak\u00e4tega ta jalgu pesi.<\/p>\n

Jeesus oleks v\u00f4inud \u00fcles vaadata ning \u00f6elda: “Sa ei usu, et mu Isa oleks tahtlik tegema sama? Kui sa aga Mind oled n\u00e4inud, oled sa n\u00e4inud Isa. Isa armastab sind samapalju nagu Mina. Kui sul on Minuga hea olla, siis on sul sama hea olla ka Temaga!”<\/p>\n

Juudas<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Hiljem \u00fctles Jeesus, et \u00fcks neist annab Ta \u00e4ra. Ta ei paljastanud aga teda kogu grupi ees. Kui Ta k\u00e4skis Juudasel kiiresti minna ja oma kohutav tegu l\u00f4pule viia, arvasid teised j\u00fcngrid, et ta saadetakse neile tagavarasid ostma v\u00f4i isegi sellist \u00f4ilsat tegu tegema nagu vaestele ande andma.<\/p>\n

Miks ei paljastanud Jeesus oma \u00e4raandjat teiste eest? Kindlasti v\u00e4\u00e4ris Juudas paljastamist! M\u00f4elge, mida \u00fctleb see t\u00f4siasi Jumala kohta – Jeesus ei alandanud isegi \u00e4raandjat!<\/p>\n

\u00a0Peetrus, Jakoobus ja Johannes<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Hilisemal \u00f6\u00f6tunnil, juba Ketsemani aias, viis Jeesus Peetruse, Jakoobuse ja Johannese aias\u00fcgavusse, kus algas kohutav protsess\u00a0 –\u00a0 lahutus\u00a0 Isast.\u00a0\u00a0 Kolm\u00a0 korda\u00a0 tuli Ta paika, kus j\u00fcngrid tukkusid, lootes neilt oma agoonias natukenegi seltsi ja tr\u00f6\u00f6sti leida.<\/p>\n

Millise v\u00f4imaluse lasksid k\u00e4est need kolm – julgustada Jumala Poega! Mis siis, kui nad oleksid t\u00f4usnud, Jeesuse juurde l\u00e4inud ja koos Temaga palvesse p\u00f4lvitanud? Kas t\u00f4elised s\u00f4brad ei toiminuks just nii! Nad magasid selle k\u00f4ik maha. Ei, Jeesus ei m\u00f4istnud neid hukka. Ta tundis neile kaasa, et nad Tema aitamiseks liiga v\u00e4sinud olid.<\/p>\n

\u00a0Peetrus<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 M\u00f6\u00f6dus veel m\u00f4ni tund – ning kohtukoja \u00f4ues kinnitas Peetrus needmise ja vannetega, et tema k\u00fcll Kristuse j\u00fcngrite hulka ei kuulu. Ta isegi ei tunne sellist!<\/p>\n

Seej\u00e4rel kires kukk – t\u00e4pselt nagu Jeesus oli ette \u00f6elnud otse p\u00e4rast Peetruse s\u00f6akaid s\u00f4nu: Kui k\u00f4ik teised Jeesuse maha j\u00e4taksid, tema oleks valmis Ta eest kasv\u00f4i oma elu j\u00e4tma!<\/p>\n

Kui Peetrus kukelaulu kuulis, vaatas ta \u00fcles: Kas Jeesus teab? Kuigi Jeesust oli juba t\u00fckk aega \u00fcle kuulatud ning surmaga \u00e4hvardatud, kuigi Ta oli juba palju kannatanud, oli Ta rohkem mures oma eksiva j\u00fcngri p\u00e4rast all kohtu\u00f4ues. Ta p\u00f6\u00f6rdus ja vaatas otse Peetrusele silma.<\/p>\n

Pidades silmas Peetruse arvamust Jumala kohta varasemal eluperioodil, oleks ta v\u00e4ga h\u00e4sti v\u00f4inud oodata Kristuse n\u00e4ol viha ja meelepaha. Kindlasti oli ta selle \u00e4ra teeninud! Seeasemel n\u00e4gi ta kurbust, pettumust, kaastunnet – see oli samasugune n\u00e4gu, mida ta oli n\u00e4inud m\u00f4ni tund tagasi, kui Jeesus p\u00f4lvitades ta m\u00e4\u00e4rdunud jalgu pesi. Peetrus l\u00e4ks v\u00e4lja ja nuttis kibedasti.7<\/a>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Pisut hiljem tuli kohtukotta Juudas, viskas oma kolmk\u00fcmmend h\u00f4bet\u00fckki p\u00f4randale ning tunnistas, et oli \u00e4ra andnud vaga vere. Siis vaatas ka tema Jeesusele otsa. Ta n\u00e4gi seal samasugust kurbust ja kaastunnet, mis \u00e4sja Peetruse s\u00fcdant oli puudutanud – samasugust n\u00e4gu nagu siis, kui Jeesus eelmisel \u00f4htul ta ette oli p\u00f4lvitanud ja ta jalgu pesnud. Sellest pilgust l\u00f6\u00f6dud – l\u00e4ks Juudas ja poos end \u00fcles.8<\/a><\/p>\n

Kui vaid Juudas oleks reageerinud Jeesuse pilgule samuti nagu Peetrus! Kui vaid Juudas oleks leidnud paiga, kus Peetrus kahetsuspisaraid valas! M\u00f4lemad eksinud j\u00fcngrid oleksid v\u00f4inud koos p\u00f4lvitada ning uuteks inimesteks saada – milline vaatepilt kogu j\u00e4lgivale taevale!<\/p>\n

Kujutlege Peetruse tundeid kogu higamisp\u00e4eva. Millises valguses pidi ta n\u00e4gema oma k\u00e4itumist m\u00f6\u00f6dunud kahek\u00fcmne nelja tunni jooksul! Kaks korda oli ta \u00fclemises toas m\u00f4tlematult s\u00f4na v\u00f4tnud. Kaks korda oli ta end h\u00e4bistanud juba Ketsemani aias. Ning selline argus ja ustavusetus – samal ajal kui tema Issandat \u00fcle kuulati! N\u00fc\u00fcd oli Jeesus surnud ning tal ei olnud enam mingit v\u00f4imalust asja heaks teha.<\/p>\n

Pole siis ime, et ta p\u00fchap\u00e4eva hommikul sellise kannatamatusega haua juurde tormas, kui kuulis, et see t\u00fchi on!<\/p>\n

Maarja<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 See oli aga hoopis Maarja, kel oli ees\u00f4igus n\u00e4ha Kristust esimesena ning viia h\u00e4id uudiseid teistele j\u00fcngritele. K\u00f4igi inimeste hulgast sai see osaks just Maarjale – naisele, kel oli olnud nii palju probleeme ja nii palju n\u00f4rkusi!9<\/a>\u00a0 M\u00f4elge, mida k\u00f4neleb see meile Jumala kohta, et just Maarjale see suur au osaks sai!<\/p>\n

Kui Maarja haua juures seisva Jeesuse \u00e4ra tundis, langes ta maha, et Jeesust kummardada. Jeesus aga \u00fctles \u00f4rnalt: “\u00c4ra pea Mind praegu kinni, enne kui ma \u00fcles Isa juurde l\u00e4hen. Mine aga ja \u00fctle mu vendadele, et ma l\u00e4hen \u00fcles oma Isa ja teie Isa, oma Jumala ja teie Jumala juurde.”10<\/a><\/p>\n

Kuulge, kuidas\u00a0 Jeesus nimetab j\u00fcngreid oma vendadeks – neidsamu mehi, kes olid Ta maha j\u00e4tnud ajal, kui Ta neid k\u00f4ige enam vajas!<\/p>\n

Kui inglid kinnitasid Jeesuse korraldust Maarjale – minna ja viia uudised j\u00fcngritele – \u00fctlesid nad: “Mine \u00fctle j\u00fcngritele – ja eritii Peetrusele – et Jeesus on \u00fcles t\u00f4usnud ja kohtub nendega Galileas.”11<\/a><\/p>\n

Kuiv\u00f4rd Jumala sarnaselt k\u00e4itusid inglid! “Mine \u00fctle eriti Peetrsele!” Jah, inglid imetlevad ja kummardavad Jumalat selle eest, kuidas Ta patuseid kohtleb. Kuidas pidi neile endile meeldima s\u00f4nad, mida nad said n\u00fc\u00fcd lisada: “Mine ja \u00fctle eriti Peetrusele!”<\/p>\n

Selline on Jumal, kellega v\u00f4ime veeta igaviku. Seep\u00e4rast – ehkki oleme k\u00f4ik pattu tenud – v\u00f4imegi tunda end mugavasti Tema ligiolekul, ehkki Ta meid nii h\u00e4sti tunneb.<\/p>\n

Meil ei tarvitse Jumala l\u00f4pmatu m\u00e4lu p\u00e4rast midagi karta. Tema tahtlikkusel andestada ei ole piire. Ning Ta on t\u00f4otanud mitte ainult andestada, vaid kohelda ka meid, nagu ei oleks me iial patustanud. Ta heidab k\u00f4ik meie patud “oma selja taha”,12<\/a>\u00a0 “mere s\u00fcgavustesse”.13<\/a><\/p>\n

Ei, Jumal ei teeskle, nagu oleks Ta k\u00f4ik \u00e4ra unustanud. Jumal teab, kuidas oleme elanud. Ka meie teame h\u00e4sti, millised patused oleme olnud. Inglid on iga meie tegu pealt n\u00e4inud. Hoolimata aga k\u00f4igest sellest kohtleb meie Taevane Isa meid sellise v\u00e4\u00e4rikuse ja lugupidamisega, nagu oleksime alati Tema ustavad lapsed olnud!<\/p>\n

Kas on see ainult t\u00f4otus – v\u00f4i on Jumal ka tegelikkuses demonstreerinud oma tahtlikkust kohelda endisi patuseid just niimoodi? P\u00e4rast Taaveti surma jutustas Jumal ta pojale Saalomonile tema kuulsast isast. Jumal \u00fctles:<\/p>\n

“Kui sa k\u00e4id minu teedel, pidadaes minu seadlusi ja k\u00e4ske, n\u00f4nda nagu k\u00e4is su isa Taavet, siis ma pikendan su elup\u00e4evi!”14<\/a>\u00a0 Ometi oli Taavet sooritanud r\u00e4nki patte. Kuidas v\u00f4is Jumal \u00f6elda, et Taavet oli “k\u00f4iki Ta k\u00e4ske pidanud”?<\/p>\n

Midagi oli Taavetiga p\u00e4rast k\u00f4iki neid \u00fcleastumisi juhtunud. Ta oli hakanud m\u00f4istma, et Jumal soovib n\u00e4ha t\u00f4de inimese s\u00fcdame p\u00f4hjas. Ta oli seep\u00e4rast palunud Jumalal katsuda l\u00e4bi tema s\u00fcda ning puhastada see paik, kus inimene oma m\u00f4ttet\u00f6\u00f6d teeb. Vastuseks tema palvele oli Jumal andnud talle uue s\u00fcdame ja otsekohese vaimu. N\u00fc\u00fcd v\u00f4is Jumal taas \u00f6elda, et Taavet on “mees Minu s\u00fcdame j\u00e4rele”.15<\/a><\/p>\n

Ilmselt m\u00f4tleb Jumal seda t\u00f4siselt, kui \u00fctleb, et Ta heidab k\u00f4ik meie patud oma selja taha. Tulevases elus, kui meid lubatakse \u00a0Tema\u00a0 riiki,\u00a0 Jumal isegi k\u00f4neleb teistele meist, otsekui<\/p>\n

oleksime alati olnud Tema ustavad s\u00f4brad. Ning et me t\u00f4esti end mugavalt tunneksime, ei luba Jumala oma riigis mingit keelekandmist!16<\/a><\/p>\n

\u00a0Kas tunneksime end ehk Jumala Pojaga mugavamalt kui Isaga?<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Keda sooviksime kohata igaveses riigis esimesena – Isa v\u00f4i Poega? Olen selle k\u00fcsimuse esitanud sadadele inimestele. Enamik on vastanud, et t\u00f4en\u00e4oliselt sooviksid nad enne kohtuda Pojaga.<\/p>\n

Mis siis kui see nii ongi – et tegelikult kohtad Jeesust enne? Pisut hiljem aga k\u00fcsib Ta, kas oled n\u00fc\u00fcd valmis minema Isa juurde.<\/p>\n

Kas \u00fctleksid: “Jah muidugi, kui Sa kaasa tuled!”?<\/p>\n

Ning peagi sa seisadki koos Jeesusega Isa kohutava palge ees. Pea kummargil, vaatad sa maha.<\/p>\n

Ning \u00e4kki kuuled sooja, k\u00f4lavat h\u00e4\u00e4lt: “Sa v\u00f4id Mulle otsa vaadata, kui sa soovid!”<\/p>\n

Sa vaatad \u00fcles ning n\u00e4ed sama lahket n\u00e4gu nagu on Pojal. Hakkad vabandama: “Oh, Jumal, anna andeks, ma tundsin hirmu. Jeesus\u00a0\u00a0 \u00fc t l e s\u00a0\u00a0 k\u00fcll, et kui me oleme Teda n\u00e4inud, oleme Sind n\u00e4inud. Ta\u00a0\u00a0 \u00fc t l e s\u00a0\u00a0 meile, et\u00a0 Sa armastad meid niisama palju nagu Tema ja Sa soovid, et oleksime Sinu s\u00f4brad.”<\/p>\n

“Jah, see k\u00f4ik on \u00f4ige,” k\u00f4lab sama soe, k\u00f4lav h\u00e4\u00e4l. “N\u00fc\u00fcd sa tead t\u00f4de. Kas me\u00a0\u00a0\u00a0 n \u00fc \u00fc d\u00a0\u00a0 v\u00f4ime s\u00f4brad olla?”<\/p>\n

\u00a0“Ma ei karda surma”<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 M\u00f4ni aasta tagasi tuli mul matta oma vana s\u00f4ber, oma endine tudeng. Ta oli olnud \u00f4huj\u00f4udude ohvitser ning Teise Maailmas\u00f4ja ajal Euroopas \u00fcle viiek\u00fcmne pommir\u00fcnnaku kaasa teinud. P\u00e4rast s\u00f4da\u00a0 \u00f4ppis\u00a0 ta\u00a0\u00a0 mu\u00a0 klassis\u00a0 Uue\u00a0\u00a0 Testamendi\u00a0\u00a0 kreeka\u00a0 keelt\u00a0\u00a0 ja valmistus saama jutlustajaks. Ta oli t\u00f4epoolest silmapaistev \u00f4pilane. K\u00f4nelesime sageli temaga, mismoodi kujutame ette Jumalat, millise pildi oleme Temast saanud.<\/p>\n

J\u00e4rgmise 35 aasta kestel teenis ta pastorina. Teda armastati. N\u00fc\u00fcd oli ta v\u00e4hki suremas. Kui haiglas ta voodi \u00e4\u00e4res seisin, sirutas ta mulle k\u00e4e ja lausus vaikselt:<\/p>\n

“Tead, Graham, ma ei karda surra. Ja sa tead miks. Meil on sinuga Jumalast \u00fcks ja seesama pilt.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

On palju vabadusi, mis tulenevad Jeesuse poolt Jh 15,15 kirjeldatud s\u00f4prusest. \u00dcks neist on olla vaba meelevaldsuse t\u00fcranniast, v\u00f4imu t\u00fcranniast. Me v\u00f4ime esitada k\u00fcsimusi. Jumal soovib, et me m\u00f4tleksime – ja m\u00f4istaksime Teiseks – vabadus k\u00f4nelda selgesti, lihtsalt nagu tegid Iiob ja Taavet. Kui Taavet oma lauludes k\u00f4neles Jumalast, siis tegi ta seda v\u00e4ga avameelselt. […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":1188,"menu_order":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-1232","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1232","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1232"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1232\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1188"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1232"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}