{"id":1221,"date":"2012-07-22T05:35:26","date_gmt":"2012-07-22T05:35:26","guid":{"rendered":"https:\/\/speakingwellofgod.ootartb0-liquidwebsites.com\/?page_id=1221"},"modified":"2012-07-22T05:35:26","modified_gmt":"2012-07-22T05:35:26","slug":"soprusest-ja-sellest-kuidas-jumal-kasutab-kasuseadust","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/kirjalikke-materjale\/teenistujad-voi-sobrad\/soprusest-ja-sellest-kuidas-jumal-kasutab-kasuseadust","title":{"rendered":"S\u00d4PRUSEST JA SELLEST, KUIDAS JUMAL KASUTAB K\u00c4SUSEADUST"},"content":{"rendered":"

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 K<\/strong>ui saaksite esitada Jumalale vaid ainsa k\u00fcsimuse, mis see oleks?<\/p>\n

“Ma paluksin Tal mind rikkaks teha!” kihistas naeru \u00fcks kena teismeline t\u00fcdruk, seistes s\u00f4brataridega \u00fche Inglismaa kaupuse eest. “K\u00fcsiksin, kuidas leida ravimit v\u00e4hkt\u00f4ve vastu.” – “K\u00fcsiksin, kuidas teha nii, et k\u00f4ik oleksid terved ja end h\u00e4sti tunneksid,” vastasid kaks j\u00e4rgmist.<\/p>\n

“Kas ka teil oleks ehk \u00fcks k\u00fcsimus\u00a0 Jumalale?” p\u00e4risin t\u00f6\u00f6ga h\u00f4ivatud lihapoeomaniku enda k\u00e4est.<\/p>\n

“On k\u00fcll.\u00a0 K\u00fcsiksin Temalt, et kui Ta nii v\u00f4imas ja v\u00e4gev on, miks ei toida Ta n\u00e4ljaseid inimesi Etioopias!” Poeomanik Barry oli juba jutustanud oma pettumusest jumalas, kes iial ei paistnud kellelegi midagi kasulikku tegevat. “Seep\u00e4rast ma enam ei usugi Teda!”<\/p>\n

K\u00f4nelesin \u00fche teise mehega naabruses asuvas k\u00fclas, kes ikka veel kindlameelne kristlane oli. “Millise k\u00fcsimuse esitaksite teie Jumalale – eriti kui lubatakse esitada vaid \u00fcksainus?”<\/p>\n

“Ma paluksin Tal formuleerida t\u00e4psemalt, mida mul teha tuleb ning mil viis t\u00e4pselt ma seda tegema pean!”<\/p>\n

Cambridge’i \u00fclikooli loengusaalis vestlesin teoloogiga, kes ei teinud saladust sellest, kui suuresti ta Jumalat imetleb. “Millise k\u00fcsimus esitaksite teie Jumalale?”<\/p>\n

“Ma tean, et Ta on juba sellele k\u00fcsimusele vastanud,” alustas teoloog. “Kuid ma sooviksin, et Ta kirjeldaks selgemini, miks otsustas Ta just sel viisil toimida? Kas t\u00f4esti polnud mingit muud teed? Ja kui, siis miks?”<\/p>\n

Viimasel ajal on korraldatud mitmeid religioosse sisuga k\u00fcsitlusi. K\u00fcsitluslehtedel on ka lahter selle \u00fclit\u00e4htsa k\u00fcsimuse kohta, mida inimesed sooviksid Jumalale esitada. Vastuseid on palju ja erinevaid – materiaalsetest asjadest, eriti kohesest rikkusest ja kohesest tervisest, kuni s\u00fcgavaimate k\u00fcsimusteni Jumala Enda kohta.<\/p>\n

J\u00fcngrite esitatud k\u00fcsimused peegeldasid sageli nende isekaid p\u00fc\u00fcdlusi, eriti selle kohta, kes neist teistest suurem peaks olema.1<\/a>\u00a0 Viimasel s\u00f6\u00f6maajal – vahetult enne ristil\u00f6\u00f6mist – arutlesid nad ikka veel sama k\u00fcsimuse \u00fcle!2<\/a><\/p>\n

\u00dchel varasemal korral olid kaks venda s\u00f6andanud k\u00fcsida Jumala Pojalt, kas nad v\u00f4iksid Tema tulevases kuningriigis istuda \u00fcks paremal, teine vasakul k\u00e4el – k\u00f4ige austustv\u00e4\u00e4rivamatel kohtadel! Nad t\u00f4id isegi sinna oma ema, et see nende eest kostaks, aitaks veenda Issandat, et Ta neile soovitud vastuse annaks.3<\/a>\u00a0Nende palvele ei tuldud vastu, teised j\u00fcngrid aga said kahe venna peale pahaseks. Mitte seet\u00f4ttu, et neile endale need kohad meeldinud ei oleks!<\/p>\n

Mida k\u00fcsiksid sina?<\/strong><\/div>\n
\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kui sina oleksid olnud Jeesuse ja Ta j\u00fcngritega sel \u00f4htul \u00fclemises toas ja v\u00f4inuksid esitada Issandale vaid ainsa k\u00fcsimuse, milline oleks see olnud?<\/p>\n

Kui seal oleks olnud Paulus, oleks olnud k\u00fcll huvitav teada, millise k\u00fcsimuse oleks esitanud tema! M\u00f4ned aastad hiljem t\u00f4statas ta oma kirjas Galaatia kogudustele k\u00fcsimuse, mida oleks olnud j\u00fcngritel nii sobiv t\u00f4statada sel \u00f4htul \u00fclemises toas. Pauluse k\u00fcsimus oli: “Milleks on siis k\u00e4sk?”4<\/a><\/p>\n

Paljud meist on liitunud Paulusega, et selle k\u00fcsimuse \u00fcle m\u00f4tiskleda. Meile meeldib k\u00f4ik see, mida Jeesus k\u00f4neles vabadusest, s\u00f4prusest, armastusest ja usaldusest. Me teame ka kogemuse p\u00f4hjal, et \u00fchtki neist asjust ei saa peale sundida, seda esile kutsuda k\u00e4su korras. Miks siis on Jumal kasutanud nii palju k\u00e4sku?\u00a0 Miks\u00a0 pidi\u00a0\u00a0 Ta\u00a0\u00a0 k\u00e4skima\u00a0\u00a0 oma\u00a0\u00a0 lapsi\u00a0\u00a0 Teda\u00a0\u00a0 ja\u00a0 \u00fcksteistarmastada – ning mittekuuletumise puhul raskete tagaj\u00e4rgedega \u00e4hvardama? Kas ei tundu, et Ta v\u00f4is sel teel leida t\u00f4en\u00e4olisemalt v\u00e4risevaid, s\u00fcngeid ja isegi m\u00e4ssumeelseid sulaseid kui ustavaid ja arusaavaid s\u00f4pru? Miks ostsustas Jumal sellisele riskile minna?<\/p>\n

M\u00f4nedele meist meeldivad ka s\u00f4nad, mida Jeesus lausus selge, arusaadava k\u00f4ne kohta. On ju nii palju “m\u00f4istujuttu” ja s\u00fcmbolite keelt, kui k\u00f4neldakse Jumalast ja lunastusest. Kui aga Jumal eelistab lihtsust ja arusaamist, miks k\u00e4skis Ta siis Moosesel sisse seada selline keerukas tseremooniate ja ohvrite s\u00fcsteem k\u00f4igi nende imelike s\u00fcmbolite, v\u00f4rdkujude ja metafooridega? Kas kogu see salap\u00e4rasus ja toredus ei aidanud t\u00f4en\u00e4lisemalt kaasa distantsi tekkimisele taevase Isa ja Tema laste vahel, tehes nende jaoks palju raskemaks m\u00f4telda ja k\u00f4nelda Temast selgesti, arusaadavalt? Miks oli Jumal tahtlik sellisele riskile minema?<\/p>\n

Kirjas galaatlastele esitas Paulus omaenda k\u00fcsimusele vastuse: “Milleks on siis k\u00e4sk? See on \u00fcleastumiste p\u00e4rast juurde lisatud.”5<\/a>\u00a0 Selline formuleering on esitatud kahes piiblit\u00f4lkes: New<\/em>International Version <\/em>(NIV) ja New Revised Standard Version<\/em>(NRSV) \/eestik. 1968.a. t\u00f4lge, mille t\u00f4ime \u00e4ra, on sama sisuga – Tlk.\/<\/p>\n

Kreekakeelne s\u00f4na aga, mis on t\u00f4lgitud “p\u00e4rast”, “t\u00f4ttu”, v\u00f4ib t\u00e4hendada ka “eesm\u00e4rgil”.\u00a0 Good News Bible <\/em>(GNB) \u00fctlebki, et k\u00e4sk lisati “eesm\u00e4rgil, et n\u00e4idata, mida \u00fcleastumine \u00fcldse enesest kujutab”. Revised English Bible<\/em> (REB)\u00a0 selgitab, et “see lisati, et teha \u00fcleastumine ametlikuks pahateoks”. \/P\u00fc\u00fcdsin selle kohmaka otset\u00f4lkega edasi anda ingliskeelsete s\u00f4nade a legal offense<\/em> t\u00e4hendust – Tlk.\/<\/p>\n

\u00dcks asi n\u00e4ib selge. Kui Jumala rahvas ei oleks k\u00e4itunud v\u00e4\u00e4riti, ei oleks olnud tarvis lisada k\u00e4sku. Nagu Paulus selgitas noorele pastorile Timoteosele, “k\u00e4sku pole seatud \u00f4igele, vaid \u00fclekohtustele ja kangekaelseile, jumalakartmatuile ja patustele, \u00f4elatele ja roojastele, isatapjaile ja ematapjaile, m\u00f4rtsukaile, hoorajaile, poisipilastajaile, inimesem\u00fc\u00fcjaile, valelikele, valevandujaile ja k\u00f4igile muule, mis k\u00e4ib \u00f4ige \u00f4petuse vastu.”6<\/p>\n

\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Toome \u00e4ra ka Phillipsi t\u00f4lke: “K\u00e4sk ei ole t\u00f4esti m\u00f4eldud hea inimese jaoks, vaid inimese jaoks, kel ei ole p\u00f4him\u00f4tteid ega enesekontrolli.”<\/p>\n

Jumal lisas k\u00e4su, kuna Ta teadis, et vajame seda.<\/p>\n

Kuidas on v\u00f4imalik leida s\u00f4nade \u00f4iget t\u00e4hendust?<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Isegi p\u00e4rast seda kui Paulus Jumala s\u00f4braks sai, oli ta ikka veel harjunud tarvitama “m\u00f4istuk\u00f4net” – ehkki minu arvates mitte nii m\u00f4istatuslikku, nagu see m\u00f4nes piiblit\u00f4lkes n\u00e4ib.<\/p>\n

Ilmutanud Ateenas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset eruditsiooni ja k\u00f4neoskust,7<\/a> teatas Paulus kristlastele l\u00e4hedal asuvas Korintoses, et n\u00fc\u00fcdsest kavatseb ta k\u00f4nelda Jumalast selgesti ja lihtsalt.8<\/a>\u00a0 Sellest hoolimata m\u00e4rkis apostel Peetrus – t\u00f4si, v\u00e4ga lugupidavalt – et Pauluse kirjad sisaldavad “m\u00f4ningaid ebaselgeid l\u00f4ike, mida k\u00f4ikuvad, \u00f4ppimata inimesed t\u00f4lgitsevad v\u00e4\u00e4riti”.9<\/a><\/p>\n

Sel p\u00f4hjusel usun ma, et kui loeme Pauluse kirju, on eriliselt t\u00e4htis lugeda korraga terveid pikemaid osi, koguni terveid “kirju” e. raamatuid korraga, et\u00a0 anda Paulusele v\u00f4imalus oma kavatsus v\u00e4ga selgeks teha.<\/p>\n

Paulus r\u00f4hutab pidevalt t\u00f4de Jumala kohta, mis on aluseks rahule ja vabadusele, armastusele ja usaldusele – sellisele usaldusele, mis oli omane Jumala s\u00f4brale Aabrahamile. Paulus on n\u00fc\u00fcd juba h\u00e4sti teadlik sellest, et \u00fclalmainitud v\u00e4\u00e4rtuslikke omadusi ei ole v\u00f4imalik saavutada “v\u00e4e ja v\u00f4imu l\u00e4bi”, nagu Jumal prohvet Sakarja kaudu oli \u00f6elnud. Ei, neid ei ole v\u00f4imalik ka k\u00e4su korras peale sundida. Need v\u00f4ivad esile tulla ainu\u00fcksi vaba vastusena t\u00f4e \u00f4rnale, kuid kestvale ja veenvale m\u00f4jule. Samas kirjas Galaatia rahvale selgitab Paulus, et sellised omadused nagu “armastus, r\u00f4\u00f4m, rahu, pikk meel, lahkus, heatahtlikkus, ustavus, tasadus ja kasinus” on k\u00f4ik “Vaimu vili”.10<\/a><\/p>\n

Sellal kui T\u00f4e Vaim on kannatlikult j\u00e4tkanud t\u00f6\u00f6d inimeste valgustamisel ja veenmisel, on Jumalal tulnud kasutada paljusid erinevaid vahendeid, et kontrollida ja kaitsta oma lapsi, ning anda neile v\u00f4imalus t\u00f4de tundma \u00f4ppida. Eriti on Ta selleks kasutanud k\u00e4sku.<\/p>\n

Meie “saatja” teel Kristuse juurde<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Paulus j\u00e4tkab seletust Galaatia 3. peat\u00fckis: K\u00e4sk on olnud meie “kasvataja” teel “Kristuse poole”. Variandid: “Me oleme usaldatud k\u00e4su hoole alla” (REB), “kuni tuli Kristus” (NRSV), v\u00f4i “et juhtida meid Kristuse juurde” (NIV).<\/p>\n

Oma t\u00f4lkes “American New Testament” j\u00e4tab Goodspeed ruumi kreekakeelse teksti mitmete v\u00f4imalike t\u00e4henduste jaoks, andes lihtsa t\u00f4lgitsuse: “Nii on k\u00e4sk olnud meie saatja teel Kristuse juurde. …Aga n\u00fc\u00fcd, kui usk on tulnud, ei ole me enam saatja hoole all.”11<\/a><\/p>\n

Need, kes on \u00fcles kasvanud “kuningas Jamesi t\u00f4lkega” (KJV), on harjunud seletusega, et “k\u00e4sk on olnud koolmeistriks, et tuua meid Kristuse juurde”. Kui t\u00f4lge 1611. aastal esmakordselt avaldati, olid s\u00f4nad “et tuua meid” kursiivis, osutamaks, et need on juurde lisatud. Kreekakeelse teksti otset\u00f4lge k\u00f4lab: “K\u00e4sk oli Kristuse juurde.” Milleks oli k\u00e4sk meile teel “Kristuse juurde”, peab selguma, kui loeme Pauluse seletust kontekstis ning kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud P\u00fchakirja valgel.<\/p>\n

“Koolmeister” v\u00f4i ka “kasvataja” ei ole v\u00f4ib-olla k\u00f4ige paremad t\u00f4lked, s\u00f4ltudes sellest, milles koolmeistri v\u00f4i kasvataja \u00fclesandeid n\u00e4hakse. Minu noorp\u00f4lve “poistekoolis” – selle amtelik nimetus oli ladina keeles Schola Grammatica Watfordensis<\/em> – nimetati \u00f4petajaid “meistriteks” \/masters\/<\/em>. Meie “koolmeistritena” nad mitte ainult \u00f4petasid meid, vaid rakendasid ka v\u00e4ga karmi distsipliini. Nende peamiseks \u00fclesandeks oli siiski \u00f4petust\u00f6\u00f6.<\/p>\n

Kui Paulus oleks kasvatsenud m\u00f4ista anda, et k\u00e4sk lisati eesk\u00e4tt, et olla meie \u00f4petaja, oleks ta kasutanud m\u00f4nda teist s\u00f4na, n\u00e4iteks didaskalos,<\/em> millest on tuletatud meie “didaktiline”. Paulus aga valis termini paidagogos.<\/em> Kuna siit t\u00f4epoolest tuleneb meie “pedagoog”, siis on arusaadav, kui kergesti v\u00f4is see\u00a0 viia t\u00f4lkeni “koolmeister”, mis on olnud ka enamiku muude ingliskeelsete t\u00f4lgete variandiks enne “kuningas Jamesi t\u00f4lget”. Seega on selge, et see traditsioon ulatub tagasi Tyndale’ini kes a. 1534 andis variandi “koolmeister, \u00f4petaja” (toonases inglise keeles scolemaster).<\/em>Katoliiklikus Rheimsi\u00a0 Uues Testamendis, mis t\u00f4lgiti a. 1582 ladina keelest, j\u00e4eti lihtsalt alles termin “pedagoog” \u00a0\/pedagogue\/<\/em>.<\/p>\n

Kreekakeelne paidagogos,<\/em> mis otset\u00f4lkes t\u00e4hendab “poisi juhtija”, viitas tegelikult saatjale – tavaliselt orjale – kelle hoola alla usaldati lapsed. \u00dcks tema \u00fclesannetest oli saata poisse teel kooli ja tagasi, kaitsta neid ja hoida neid k\u00f4ikv\u00f4imalike h\u00e4dade eest. Tegemist ei olnud \u00f4petajaga. \u00d4petajad t\u00f6\u00f6tasid koolis. Kui lapsed olid k\u00fcllalt vanad, et k\u00e4ituda vastutustundeliselt ning ise hakkama saada, ei olnud sellist hoolekannet enam tarvis ja saatjat enam kaasa ei antud.<\/p>\n

Paulus selgitab siin, et Jumal lisas k\u00e4su, et teenida meid samal viisil nagu see “lapse juht”. Missugust k\u00e4sku apostel silmas pidas? Jumal on andnud palju k\u00e4ske. Milline k\u00e4sk pidi olema meie “saatja” teel Kristuse juurde? Kas moraalik\u00e4sk? V\u00f4i tseremoniaalk\u00e4sk? Ehk m\u00f4ni teine? Paulus ei \u00fctle.<\/p>\n

\u00dches v\u00f4ime siiski kindlad olla. Jumal, kes andis k\u00f4ik k\u00e4sud, on seesama Jumal, kes pakkus meile s\u00f4prust Jh15,15.<\/p>\n

M\u00f4ned \u00fctlevad, et ei ole meie \u00fclesanne vaagida, miks Jumal k\u00e4sku sellisel viisil kasutas. Jah, nii tavatsevad k\u00f4nelda sulased. Universumi \u00dclemvalitseja ise on aga kutsunud meid \u00fcles m\u00f4istma, aru saama – mis on omane s\u00f4pradele.<\/p>\n

Kui Jumala k\u00e4sku ei m\u00f4isteta, v\u00f4ib see viia m\u00f4tlematule, automaatsele kuulekusele, mida Jumal, nagu prohvet Jesaja raamat osutab, j\u00e4lestab:<\/p>\n

…kuna see rahvas ligineb mulle suuga<\/em><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 ja austab mind huultega,<\/em><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 aga ta s\u00fcda on minust kaugel<\/em><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 ja nende kartus minu ees<\/em><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 on ainult \u00f4pitud inimeste k\u00e4sk…<\/em>12<\/a> <\/em><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 V\u00f4rdle Good News Bible <\/em>variandiga: “Need inimesed v\u00e4idavad end mind teenivat, kuid nende s\u00f4nad on t\u00e4henduseta ja nende s\u00fcda on kusagil mujal. Nende religioon ei koosne muust kui vaid inimlikest reeglitest ja traditsioonidest, mis nad lihtsalt p\u00e4he on \u00f4ppinud.”<\/div>\n<\/div>\n
\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 “S\u00fcda” t\u00e4hendab Piiblis sageli seesmist inimest. Sellega on viidatud inimese m\u00f4ttemaailmale, tema emotsioonide ja hoiakute asukohale. N\u00e4iteks on Markuse evangeeliumis \u00f6eldud, et m\u00f4ned kirjatundjad “m\u00f4tlesid oma s\u00fcdames…”13<\/a><\/p>\n

Prohvet Jeremija vaatas vaimusilmas tulevikku – p\u00e4evale, mil Jumal t\u00e4idab oma t\u00f4otuse: “Ma panen nende sisse oma k\u00e4su\u00f4petuse ja kirjutan selle neile s\u00fcdamesse”.14<\/a>\u00a0\u00a0 Kui Jumal Moosese kaudu k\u00fcmme k\u00e4sku andis, kirjutas Ta need k\u00e4sulaudadele. Kui Jumal oleks soovinud oma rahvalt ainult pimedat, m\u00f4tlematut kuulekust, oleks Ta vaevalt t\u00f4otanud kirjutada k\u00e4sud oma rahva s\u00fcdamesse, nende m\u00f4istuse ja arutlusv\u00f4ime keskmesse. Ta oleks j\u00e4tnud need lihtsalt k\u00e4sulaudadele, mille alusel iga\u00fcks v\u00f4inuks Tema n\u00f4udmistest teadlik olla.<\/p>\n

Apostel Paulusel oli harkordselt s\u00fcgav m\u00f4istus. Tema suureks igatsuseks oli m\u00f4ista ning seletada k\u00f4ikide Jumala k\u00e4skude m\u00f4tet ja eesm\u00e4rki. Jumala s\u00f4brana teadis ta, et v\u00f4ib vabalt t\u00f4statada k\u00fcsimuse: “Milleks on siis k\u00e4sk?”<\/p>\n

Mida enam Paulus k\u00fcmmet k\u00e4sku uuris, seda enam hakkas ta neid imetlema ning nendes peituvat loogikat m\u00f4istma. Ta kirjutas kaaskristlastele Roomas: “Seespidise inimese poolest on mul Jumala k\u00e4sust hea meel.”15<\/a>\u00a0\u00a0 Kivilaudadele graveeritud k\u00e4sk oli n\u00fc\u00fcd kirjutatud apostli s\u00fcdamesse!<\/div>\n<\/div>\n

Jumala kaugeleulatuslik eesm\u00e4rk tseremoniaalk\u00e4suga<\/strong><\/div>\n
\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Mida \u00f6elda k\u00f4igi nende ohvrik\u00e4skude, tseremoniaal- ja rituaalk\u00e4skude “m\u00f4istuk\u00f4ne” kohta? Kas ka need tuleb l\u00fclitada Pauluse seletusse, et k\u00e4sk lisati, kuna meil oli tarvis “saatjat teel Kristuse juurde”, esitamaks selgemini, lihtsamalt t\u00f4de Jumala kohta?<\/p>\n

Vana Testamedi prohvetid osutasid, et tihti j\u00e4i k\u00f4igi nende ohvrite ja tseremooniate eesm\u00e4rk t\u00e4itmata. Ettekirjutatud religioossete\u00a0\u00a0 teenistuste\u00a0\u00a0\u00a0 t\u00e4itmise\u00a0\u00a0 tulemuseks\u00a0 ei\u00a0 olnud rahva<\/p><\/div>\n

\n

parem\u00a0 Jumala tundmine. Samuti ei muutunud paremaks inimeste\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 omavaheline l\u00e4bisaamine. Ei, prohvetid ei osutanud, et ohvriteenistus tuleks l\u00f4petada. Oli ju Jumal see, kes need eeskirjad oli andnud. Nad lihtsalt r\u00f4hutasid, et miski ei ole t\u00e4htsam Jumala tundmisest.<\/p>\n

K\u00f4neldes Jumalast pani prohvet Hosea Iisraeli jaoks kirja s\u00f4numi:<\/p>\n

 <\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0 See on t\u00f4eline armastus, mida ma olen igatsenud, mitte ohver;<\/em><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0 Jumala tundmine on enam kui p\u00f4letusohvrid. <\/em>16<\/a> <\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

“Ma sooviksin pigem, et mu rahvas mind tunneks kui mulle p\u00f4letusohvreid ohverdaks,” k\u00f4lab Good News Bible.<\/em><\/p>\n

Jeremija kuulutas ette, et kui Jumala k\u00e4sk on kirjutatud inimeste s\u00fcdamesse, “siis \u00fcks ei \u00f4peta enam teist ega vend venda, \u00fcteldes: “Tunne Jehoovat!”, sest nad k\u00f4ik tunnevad mind.”17<\/a><\/p>\n

Algsed heebrea- ja kreekakeelsed s\u00f4nad Piiblis, mis on t\u00f4lgitud “tundma”, t\u00e4hendavad enamat kui lihtsalt tuttavaks saamist v\u00f4i informatsiooni omandamist. Kontekstist s\u00f4ltuvalt v\u00f4idakse kellegi “tundmisega” viidata tema hindamisele, heakskiitmisele, samuti suhtele kellegagi, keda eriliselt hinnatakse. Paulus \u00fctles korintlastele, et “iga\u00fcks, kes Jumalat armastab, seda Jumal tunneb.”18<\/a><\/p>\n

Jumal tundis Aabrahami ning Aabraham tundis Teda. Seep\u00e4rast nad olidki head s\u00f4brad. Kui Jumal \u00fctleb, et Ta soovib, et ka meie Teda tunneksime, siis teeb Ta seega ka meile ettepaneku Tema s\u00f4brad olla.<\/p><\/div>\n

Jumala k\u00e4sud ei \u00e4hvarda s\u00f4prust Temaga<\/strong><\/div>\n
\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kas sa leiad olevat v\u00f4imaliku olla s\u00f4ber jumalaga, kes on sulle peale pannud meelevaldsed k\u00e4sud – lihtsalt, et n\u00e4idata oma autoriteeti ning\u00a0 panna\u00a0 proovile\u00a0 meie\u00a0 tahtlikkus\u00a0 talle kuuletuda?<\/div>\n
Sooviksid sa teda tunda? Sooviksid sa elada sellise jumalaga koos kogu igaviku?<\/div>\n
\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Ma saan aru: nii m\u00f4nedki jumalakartlikud kristlased usuvad, et on oluline, et Jumal teeks meile kohtustuseks v\u00e4hemalt m\u00f4nede meelevaldsete reeglite t\u00e4itmise. Kuidas muidu v\u00f4iks Ta teada, kas me Ta s\u00f4na kuulame v\u00f4i mitte? V\u00f4ib-olla muidu k\u00e4ituksime lihtsalt loogika p\u00f4hjal \u00f4igesti, teeksime \u00f4igust oma kaine m\u00f4istuse j\u00e4rgi? Kui on\u00a0 t\u00f4si, et m\u00f4ned k\u00e4sud ei tundu t\u00f4epoolest loogilised, siis ei olegi meil vaja p\u00fc\u00fcda nende t\u00e4hendust m\u00f4ista. Me v\u00f4iksime lihtsalt kummarduda ning k\u00e4ituda sulaste taoliselt, kes k\u00fcsimusi ei esita ega arutle, vaid lihtsalt t\u00e4idavad, mis neile on \u00f6eldud!<\/p>\n

Jah, ma olen tahtlik kummarduma. Kuid ma kummardun aukartuses igavese Looja ees, kel on t\u00f4epoolest \u00f4igus olla meelevaldne, kes on aga otsustanud k\u00e4ituda otse vastupidiselt!<\/p>\n

Kui langevarjur n\u00e4iteks 2000 meetri k\u00f4rgusel lennukist v\u00e4lja h\u00fcppab, ei ole ta sunnitud oma langevarju avama. Seal pole kedagi, kes teda selleks sunniks! Ta v\u00f4iks lihtsalt endale \u00f6elda: “Olen t\u00fcdinud kuulmast neid reegleid, mida mul teha tuleb!” Siin on tal t\u00f4epoolest v\u00f4imalus ilmutada oma s\u00f4ltumatust reeglitest! Kui ta aga soovib j\u00e4rgmisel p\u00e4eval taas \u00f4hku t\u00f4usta, \u00fctleb ta kaine m\u00f4istus talle, et m\u00f4istlik on siiski langevari lahti teha!<\/p>\n

M\u00f4tisklegem k\u00fcmne k\u00e4su \u00fcle. M\u00f4ned k\u00f4nelevad neist reeglitest, otsekui oleksid need meie vabaduse meelevaldsed piirajad. Kui aga neid k\u00e4ske t\u00f4eliselt peaksime – viisil, mida demonstreeris Jeesus – mis suhtes oleksime v\u00e4hem vabad? Apostel Jakoobus nimetab neid reegleid “kuninglikuks vabaduse k\u00e4suks”!19<\/a><\/p>\n

Nii Jeesus kui Paulus n\u00f4ustusid Moosesega, et pidada k\u00fcmmet k\u00e4sku t\u00e4hendab armastada Jumalat k\u00f4igest s\u00fcdamest ja oma ligimest kui iseennast. Paulus v\u00f4tab selle kokku j\u00e4rgnevalt: “Kes teist armastab, on k\u00e4su t\u00e4itnud. Sest k\u00e4sk: “Sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi tappa; sa ei tohi varastada; sa ei tohi \u00fclekohut tunnistada; sa ei tohi himustada”, ja iga teine k\u00e4sk on kokku v\u00f4etud sellesse s\u00f4nasse: “Armasta oma ligimest nagu iseennast!” Armastus ei tee ligimesele kurja; siis on armastus k\u00e4su t\u00e4itmine.”20<\/a><\/div>\n

\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Et me ikkka kindlasti aru saaksime, mis t\u00e4hendab armastada, selgitab Paulus selle t\u00e4hendust oma kirjas Korintose kogudusele: “Armastus on pikameelne, armastus on t\u00e4is heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustele, ta ei ole iseennast t\u00e4is; ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei \u00e4rritu, ta ei pea meeles paha; ta ei r\u00f4\u00f4musta \u00fclekohtust, aga ta r\u00f4\u00f4mutseb \u00fches t\u00f4ega.”21<\/a><\/p>\n

Kujutlege end elavat \u00fchiskonnas, kus k\u00f4ik k\u00e4ituvad selliselt! Iga\u00fcht v\u00f4ib usaldada, keegi ei otsi kasu kellegi teise arvel, naised ja lapsed v\u00f4ivad julgelt igasugusel kelleaajal t\u00e4naval k\u00f4ndida!<\/p>\n

M\u00f4tisklegem\u00a0 aga edasi. K\u00fcmnes k\u00e4sus sisalduvad s\u00f4nad “sa ei tohi himustada” keelavad tegelikult ka igasuguse halva soovi. Kujutlege end elavat \u00fchiskonna, kus inimesed mitte ainult ei\u00a0 t e e\u00a0\u00a0 halba, vaid isegi\u00a0\u00a0 e i\u00a0\u00a0\u00a0 so o v i\u00a0\u00a0 halba teha! Keegi ei pea neid keelama valetamast, varastamast, tapmast, olemast kannatamatu v\u00f4i isekalt omaenda tahet teistele peale surumast. K\u00fcmme k\u00e4sku ei ole kirjutatud \u00fchelegi seinale. K\u00f4ik on juba veendunud, et elada nende iidsete reeglite j\u00e4rgi on lihtsalt kaine m\u00f4istusega koosk\u00f4las!<\/p><\/div>\n

Kuulekas sulane v\u00f4i kuulekas s\u00f4ber?<\/strong><\/div>\n
\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kui sa oled kristlane ja soovid innukalt Jumala tahet\u00a0 t\u00e4ita, mis sulle selle tahtmise annab?<\/p>\n

Kas \u00fctled: “Ma teen seda, kuna Jumal on mul k\u00e4skinud niiviisi teha ning Tal on meelevald mulle tasu maksta v\u00f4i mind h\u00e4vitada”? Kas on see p\u00f4hjus, miks sa ei tapa, ei riku abielu – kuna Jumal on \u00f6elnud, et sa ei peaks seda tegema? V\u00e4idad sa, et sa v\u00f4iksid k\u00fcll teisiti toimida, kuid ei saa endale lubada Tema meelepahaga riskida?<\/p>\n

See on v\u00e4risevate sulaste k\u00f4ne. Algaja v\u00f4i v\u00e4ikese lapse jaoks see ehk sobib. See osutab aga, nagu oleks Jumala k\u00e4sud meelevaldsed, kaine m\u00f4istusega kokkusobimatud. Sedaliiki kuulekus ei anna Jumalast t\u00f4esti eriti soodsat pilti!<\/strong><\/div>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 V\u00f4i \u00fctled sa pigem: “Ma teen seda kui kristlane, kuna Jumal on k\u00e4skinud mul seda teha – ning ma armastan Teda ning soovin Talle heameelt teha”? Kas on see p\u00f4hjus, miks sa ei varasta ega valeta? Sa ei n\u00e4e varastamises ja valetamises ehk midagi eba\u00f4iget v\u00f4i kahjulikku – kuid sa soovid Jumalale heameelt teha ning sellep\u00e4rast hoidud sellest. Teatud p\u00f4hjustel Talle ei meeldi, et sa varastad ja valetad – ning kuna Ta on sinu vastu nii hea olnud, tunned sa olevat ka ennast kohustatud Talle r\u00f4\u00f4mu valmistada. See on ju \u00f4iglane ning v\u00e4ljendab sinu t\u00e4nu!<\/div>\n
\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Minu meelest on ka see k\u00f4ik sulase k\u00f4ne. Usun, et see sobib ehk ka v\u00e4ikesele lapsele. V\u00f4ib-olla on isegi tegemist progressiga – kuna varem ajendas kuulekusele vaid kartus karistuse ees v\u00f4i soov tasu saada. See osutab aga veelgi Jumala k\u00e4skude meelevaldsusele ega anna Tema iseloomust ja valitsemismeetodidest eriti head pilti.<\/p>\n

On veel \u00fcks l\u00e4henemisviis kuulekusele. Kas sa v\u00f4iksid ehk \u00f6elda niiviisi: “Ma teen seda, kuna olen leidnud selle olevat \u00f4ige ja m\u00f4istliku. Olen hakanud \u00fcha enam ja enam imetlema Teda, lugupidama Temast, kes sellist n\u00f4u on andnud ning seda mulle k\u00e4skis minu teadmatuse ja ebak\u00fcpsuse aegadel. Ning kuna ma veel preagugi olen nii m\u00f4neski suhtes teadmatuses ning ebak\u00fcps, olen ma tahtlik usaldama Teda ning kuuletuma Temale, kelle n\u00f4uanded on alati nii m\u00f4istlikuks osutunud – ka siis, kui Ta \u00fctleb mulle midagi, millest ma preagu aru ei saa!”<\/p>\n

Jah, see k\u00f4lab rohkem m\u00f4istva s\u00f4bra moodi. Ning see annab pildi Jumalast kui imetlusv\u00e4\u00e4rsest, usaldusv\u00e4\u00e4rsest S\u00f4brast.<\/p>\n

Kui Jumal k\u00e4skis oma s\u00f4bral Aabrahamil ohverdada oma poeg, tundis Aabraham Jumalat k\u00fcllalt, et esmalt \u00e4ra tunda Tema h\u00e4\u00e4l, seej\u00e4rel aga koheselt nii uskumatule korraldusele kuuletuda. Pikal teekonnal ohvripaika k\u00fcsis Aabraham aga siiski lugupidavalt: “Miks?” Ning kui ta selle k\u00f4ik l\u00e4bi m\u00f4tles – selle valgel, mis ta Jumalast teadis – tuli ta j\u00e4reldusele, et Jumal kas annab kedagi tema poja asemele v\u00f4i siis \u00e4ratab ta poja \u00fcles. Ning Jumala vanal s\u00f4bral oli \u00f4igus!22<\/a>Sel kurval p\u00e4eval, kui meie suur taani dogi suri, leidsime lohutust, tuues koju vana-inglise dogi t\u00f4ugu kutsika. Ehkki ta praegu kaalub juba ligi 75 kilo, k\u00e4itub ta ikka veel k\u00fcllaltki kutsika moodi ning tema k\u00e4itumisetikett majas vajab suuresti t\u00e4iustamist. Eriti on see aga t\u00f4si aia suhtes, kus Molly ilmutab elavat huvi hibiskusep\u00f4\u00f4sa suurte punaste \u00f4ite vastu.<\/p>\n

Molly avastas \u00fcsna kiiresti, et meile ei meeldi eriti vaadata, kuidas ta \u00fcmber tiigi jookseb, kaunite \u00f4ite j\u00e4\u00e4nused hammaste vahel. L\u00f4ppude l\u00f4puks tegime reegliks, et ta neid kiusatusse viivaid \u00f4isi \u00fcldse ei puudutaks!<\/p>\n

Molly on v\u00e4ga kiinduv koer ning soovib innukalt meile meeldida. Ta n\u00e4ib langevat s\u00fcgavasse melanhooliasse, kui tunneb, et on millegagi meie meelepaha \u00e4ra teeninud. Ilmselt oli sellest ka k\u00fcllalt, et hoida teda reeglitest \u00fcle astumast. – Kuid ainult senikaua, kuni\u00a0 ta arvas meid teda j\u00e4lgivat! Niipea kui ta n\u00e4gi meid majja kaduvat, tundis ta end vabana, et otse p\u00f4\u00f4sa juurde suunduda ning neid armsaid \u00f4isi r\u00fcnnata!<\/p>\n

L\u00e4bi akna seda n\u00e4hes tormasime v\u00e4lja<\/p>\n

ning kordasime keeldu. Meil ei tulnudki seda keeldu sageli korrata, sest Molly taipas peagi, et ehkki ta ei n\u00e4inud meid kusagil teda j\u00e4lgivat, ilmusime kohe p\u00e4rast keelust \u00fcleastumist mingil kombel lagedale! V\u00f4i oli ta meid vilksamisi l\u00e4bi klaasi siiski n\u00e4inud?<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd n\u00e4eme teda hibiskusep\u00f4\u00f4sa juures haruharva. Ta istub seal, l\u00f4uad laiali – kuid ainult silmitseb neid maitsvaid \u00f4isi. Ning kogu aja keereab pead, uurides hoolikalt k\u00f4iki aknaid – kas me ehk viimaks teda siiski ei j\u00e4lgi!<\/p>\n

Ei, me ei oota, et Molly kogu selle asja korralikult l\u00e4bi m\u00f4tleks ning otsustaks, et neid lilli puudutada ei k\u00e4i kaine m\u00f4istusega kokku. On k\u00fcllalt, kui ta meie s\u00f4na kuulab, kuna ta meid armastab ning nii v\u00e4ga meile meeldida soovib.<\/p>\n

Oleks aga kindlasti suur pettumus Jumalale, kui Tema m\u00f4istsega varustatud lapsed pakuksid Talle ainult sellist kuulekust nagu meie armastav, kasvatatud koer!<\/p>\n

Miks pesete hambaid?<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Poisieas tuli mul jagada suurt magamistuba oma kahe vennaga. Igal \u00f4htul tuli ema meile tekki \u00fcmber m\u00e4ssima. Voodi ees seistes k\u00fcsis ta sageli: “Kas sul on \u00f4htupalve tehtud? Oma Piibli-osa lugesid? Kaela pesid? Hambaid harjasid?”\u00a0 Kui vastus oli “ei”, j\u00e4i ema oma n\u00f4udmisele kindlaks – asi tuleb enne magamaminekut \u00e4ra teha.<\/p>\n

Neil p\u00e4evil oli peamiseks p\u00f4hjuseks, miks pesin hambaid, ema k\u00e4sk. Ma armastasin ema ja soovisin tema heakskiitu. Pealegi – kui oleksin siiski vastuhakuvariandi valinud, oleks see v\u00f4inud t\u00e4hendada j\u00e4rjekordset \u00f4ppetundi sel m\u00e4lestusv\u00e4\u00e4rsel alumisel trepiastmel!<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd, kui olen pisut k\u00fcpsemasse ikka j\u00f4udnud, ei ole kedagi, kes k\u00e4siks mul hambaid pesta. Kuid n\u00e4ib t\u00e4iesti olevat m\u00f4istlik seda teha – ja pealegi ma tean, mis juhtub, kui selle tegemata j\u00e4tan. Alati, kui k\u00fclastan oma s\u00f4pra-hambaarsti, v\u00f4in lugeda tema seinal meeldetuletust: “Kui soovite oma hambaid s\u00e4ilitada, tuleb neid regulaarselt pesta!”<\/p>\n

Kui ema mingil kombel t\u00e4na \u00f4htul saaks minu voodi juurde ilmuda ning mulle taas samu k\u00fcsimusi esitaks, kas arvate, et ma pahaselt pomiseksin: “Seal ta on, j\u00e4lle k\u00e4su alla tagasi!”?<\/p>\n

Ei, hoopiski! Kui v\u00e4ga sooviksin kuulda tema suust taas s\u00f4nu: “Graham, kas sa hambaid pesid?” Ja ma olen talle t\u00e4nulik k\u00f4igi nende aastate eest, mil ta meid hambaid pesta k\u00e4skis! Seet\u00f4ttu on meil n\u00e4htavasti veel, mida pesta!<\/p>\n

Kuid ma olen talle ka t\u00e4nulik, et ta aitas meil m\u00f4ista, miks on Jumal meie teadmatuse ja ebak\u00fcpsuse aegadel nii palju kasutanud oma k\u00e4skusid!<\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kui saaksite esitada Jumalale vaid ainsa k\u00fcsimuse, mis see oleks? “Ma paluksin Tal mind rikkaks teha!” kihistas naeru \u00fcks kena teismeline t\u00fcdruk, seistes s\u00f4brataridega \u00fche Inglismaa kaupuse eest. “K\u00fcsiksin, kuidas leida ravimit v\u00e4hkt\u00f4ve vastu.” – “K\u00fcsiksin, kuidas teha nii, et k\u00f4ik oleksid terved ja end h\u00e4sti tunneksid,” vastasid kaks j\u00e4rgmist. “Kas ka teil oleks […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":1188,"menu_order":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-1221","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1221","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1221"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1221\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1188"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1221"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}