{"id":1211,"date":"2012-07-22T04:56:30","date_gmt":"2012-07-22T04:56:30","guid":{"rendered":"https:\/\/speakingwellofgod.ootartb0-liquidwebsites.com\/?page_id=1211"},"modified":"2012-07-22T04:56:30","modified_gmt":"2012-07-22T04:56:30","slug":"ole-ettevaatlik-oma-usaldust-kinkides","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/kirjalikke-materjale\/teenistujad-voi-sobrad\/ole-ettevaatlik-oma-usaldust-kinkides","title":{"rendered":"OLE ETTEVAATLIK OMA USALDUST KINKIDES"},"content":{"rendered":"

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 H<\/strong>iljutised statistilised k\u00fcsitlused n\u00e4itavad, et k\u00f4ige enam usaldatakse meie \u00fchiskonnas pastoreid ja arste. V\u00e4him usaldatakse poliitikuid ja kasutatud autode m\u00fc\u00fcgiagente – ehkki m\u00f4ned k\u00fcsitletud arvavad, et hoopis juristid peaksid altpoolt esimesed olema. Kord n\u00e4gin \u00fcht spordis\u00e4rki, millel oli kujutatud n\u00e4ljast haid, all aga olid s\u00f4nad: “Haid ei s\u00f6\u00f6\u00a0 advokaate – professionaalne viisakus!”<\/p>\n

Muidugi v\u00f4idakse nii nende elukutsete esindajate suhtes \u00fclekohtused olla, eriti inimeste puhul, kes on igati usaldusv\u00e4\u00e4rsuse musterkujud. Teiseltpoolt ei garanteeri t\u00f4siasi, et keegi on valinud evangeeliumi kuulutaja elukutse, tema t\u00e4ielikku usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Liigagi sageli tunnistavad p\u00e4evauudistes kirjeldatud trag\u00f6\u00f6diad otse vastupidist.<\/p>\n

On korraldatud ka teisi k\u00fcsitlusi – et m\u00f4\u00f4ta nihkeid inimeste teadvuses Jumala usaldusv\u00e4\u00e4rsuse kohta viimasel ajal. Tuleb v\u00e4lja, et isegi paljudes niinimetatud kristliku maailma osades on usaldus Jumala vastu\u00a0 t\u00f4siselt kahjustada saanud.<\/p>\n

Jumal peab selle \u00fcle t\u00f4esti kurb olema. Kuid mitte selle esmapilgul ilmsema p\u00f4hjuse t\u00f4ttu, et inimesed n\u00e4ivad Teda v\u00e4hem usaldavat. Kas inimesed h\u00fclgavad tegelikult Aabrahami, Moosese ja Iiobi s\u00f4braliku Jumala, Jumala, kes on tegelikult Jeesuse sarnane, Jumala, kes soovib, et oleksime Tema s\u00f4brad?<\/p>\n

Ei, tegelikult v\u00f4ib see olla isegi lootuses\u00e4demeks, et inimesed leiavad v\u00f4imatu olevat usaldada jumalat, kes t\u00f4epoolest nende usaldust ei v\u00e4\u00e4ri. See, mis Jumala t\u00f4eliselt kurvaks teeb, on asjaolu, et nii paljud Tema lastest tegelikult \u00fcldse ei tea, missugune Ta on.<\/p>\n

Suurbritannias reisides k\u00fcsisin sageli inimestelt, kes n\u00e4isid Jumalat v\u00e4he uskuvat v\u00f4i \u00fcldse uskmatud, kas kunagi on nende elus olnud aeg, mil nad\u00a0\u00a0 u s k u s i d\u00a0\u00a0 Teda.<\/p>\n

“Jaa-jaa”, oli sage vastus. “Uskusin Jumalat, kui olin v\u00e4ike.”<\/p>\n

“\u00d6elge, missugune Jumal teie meelest tookord oli?” Kui nad olid oma kirjelduse l\u00f4petanud, pidin sageli nendega n\u00f4ustuma – kui Jumal t\u00f4esti selline oleks, ei suudaks ka mina Teda usaldada.<\/p>\n

Meie uurimise esimene eesm\u00e4rk oli teada saada\u00a0\u00a0 n e n d e\u00a0\u00a0 suhtumist ja seisukohti, kui aga n\u00e4is sobiv olevat, siis p\u00fc\u00fcdsin osutada, et on veel teinegi, alternatiivne vaade Jumala kohta. M\u00f4nikord k\u00fcsisin: “Kas on ehk v\u00f4imalik, et Jumalat on v\u00e4\u00e4riti m\u00f4istetud v\u00f4i et Teda on teile v\u00e4\u00e4riti esitatud?”<\/p>\n

Teinekord, kui inglase, sotlase, iirlase v\u00f4i weilslase lahke n\u00e4gu mulle julgust andis, s\u00f6andasin k\u00fcsida: “Mida aga m\u00f4tleksite Jumalast siis, kui Ta oleks tegelikult k\u00fcll l\u00f4pmatult v\u00f4imas ja v\u00e4gev, samal ajal aga ka samav\u00f4rra armastusv\u00e4\u00e4rne Isik, kes ei hinda midagi k\u00f4rgemalt kui meie vabadust ja individuaalsust, kes eelistab kohelda meid mitte sulaste, vaid s\u00f4pradena?”<\/p>\n

“Oo, soovin, et v\u00f4iksin seda uskuda!” vastas \u00fcks mu kaasvestleja m\u00f4tlikult.<\/p>\n

“Kui v\u00f4iksin olla kindel, et see on t\u00f4de, arvan, et saaksin usklikuks!” v\u00f4iks teha kokkuv\u00f4tte teistest vastustest.<\/p>\n

Kas on loogiline “uskuda ain\u00fcksi usule toetudes”?<\/strong><\/p>\n

Kuidas v\u00f4ib Jumal veenda oma lapsi t\u00f4es Enese kohta?<\/p>\n

“T\u00f4de v\u00f4etakse vastu usu l\u00e4bi!” on paljude jumalakartlike kristlaste harilik vastus.<\/p>\n

V\u00f4ib olla k\u00fcsite: “Usu l\u00e4bi kellesse?”<\/p>\n

“Ei-ei, ma ei m\u00f4tle usu l\u00e4bi kellesse v\u00f4i millesse,” vastab kaasvestleja. “Ma m\u00f4tlen ainult, et on asju, mida on v\u00f4imalik teada ainu\u00fcksi usu l\u00e4bi.”<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Nii kasutatakse sageli s\u00f4na “usk” – et kirjeldada millegi teadmist, kui\u00a0\u00a0 puuduvad k\u00fcllaldased t\u00f4endid v\u00f4i \u00fcldse igasugused<\/p>\n

t\u00f4endid. Liigub isegi jutt \u00fchest koolipoisist, kes defineeris usku kui “millegi uskumist, mille kohta ma kindlasti tean, et see nii ei ole”. Loodan, et leidub vaid v\u00e4he selliseid usklikke, kes oleksid valmis nii kaugele minema. Kuid nii m\u00f4nedki on seletanud, et “usk on uskumine ka siis, kui sinu kaine m\u00f4istus \u00fctleb, et sa ei peaks seda uskuma”. Kas ehk see ei ole p\u00f4hjuseks, miks paljud leiavad nii raske olevat uskuda Jumalasse? Kas on ehk p\u00f4hjus selles, et nad lihtsalt ei ole suutelised v\u00f4i ei ole tahtlikud tegema midagi, mis on vastuolus nende kaine m\u00f4istusega?<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0 Kogu elu peavad lapsed kuulma, kuidas vanemad ja \u00f4petajad neid \u00f4hutavad kainet m\u00f4istust kasutama. Kas peaksime neile \u00fctlema, et kui asi puutub Jumala usaldamisse, tuleks neil see juhtn\u00f6\u00f6r h\u00fcljata?<\/p>\n

“Ma lihtsalt tean, et see on \u00f4ige!”<\/strong><\/p>\n

P\u00e4rast keskkooli oli mul v\u00f4imalus \u00f4ppida tagasihoidlikus kristlikus kolledzis. Kohtasin seal t\u00fctarlast, kes on n\u00fc\u00fcd juba peaaegu viisk\u00fcmmend aastat olnud mu naine ja s\u00f4ber. Nagu tollal sellistes asutustes kombeks, olid noormeeste ja t\u00fctarlaste \u00fchiselamud paigutatud etten\u00e4gelikult linnaku eri otstesse. T\u00e4nap\u00e4eva malle arvestades tuleks toonaseid k\u00e4itumisreegleid pidada muidugi v\u00f4imatult vanamoelisteks ja rangeteks.<\/p>\n

Igal kevadel soojade ilmade saabudes, kui virsikupuu linnaku keskel \u00f4ide puhkes, puhkesid \u00f4itsele ka s\u00f4prussidemed tudengite vahel. Et kaitsta endi hoole alla usaldatud noorte huve, tuli \u00f4petajaskonnal sel perioodil\u00a0 j\u00f4upingutusi kahekordistada.<\/p>\n

Kui ilmnes, et m\u00f4nel noormehel oli oht s\u00f4lmida enneaegseid, k\u00fcllaldaselt l\u00e4bikaalumata sidemeid, kutsus neidude kasvataja ta oma kabinetti t\u00f4sisele jutuajamisele.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 “Noormees,” alustas lugupeetud daam p\u00fchalikult, “teil pole ju t\u00f4esti olnud v\u00f4imalust selle noore daamiga nagu kord ja kohus tuttavaks saada!” (Nagu mainisin, elu oli tollal t\u00f4epoolest vanamoeline!)<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 “Mul ei ole ju vajadustki teda paremini tundma \u00f4ppida,” v\u00f4is tudeng viisakalt pomiseda. “Me oleme isegi asja p\u00e4rast palvetanud ja mul on kindel tunne, et ta on just see, kelle Jumal mulle elukaaslaseks on valinud!”<\/p>\n

“Aga meie teame, noormees, et ei ole sugugi ohutu oma tundeid usaldada – eriti praegusel aastaajal.\u00a0 Te ei saa iialgi liiga ettevaatlik olla, kui tegemist on inimese valikuga, kellega peate kogu elu koos veetma!”<\/p>\n

“Aga, lugupeetud kasvataja, kas mitte teie ise ei \u00f6elnud \u00fchel hommikusel palvusel, et kui asi puutub otsustamisse, kas oma s\u00fcdant Jumalale anda v\u00f4i mitte, ei peaks me nii palju kahtlema ja nii palju k\u00fcsimusi esitama, nagu on tavaks t\u00e4ppisteadustes v\u00f4i ajalugu uurides? Kas n\u00fc\u00fcd tahate \u00f6elda, et kui asi puutub elukaaslase valikusse, ei ole iialgi \u00fclearune asja p\u00f4hjalikumalt kaaluda? Kui aga tegemist on p\u00fchendumisega Jumalale, kellega kavatseme koos veeta kogu igaviku, siis v\u00f4ime vabalt usaldada oma s\u00fcdant, k\u00fcsimata abi m\u00f4istuselt?”<\/p>\n

“Noormees, siin on tegemist erinevusega ilmalikku, igap\u00e4evasesse ellu puutuvate teadmiste ning religioosse usu vahel. Kui k\u00f4ne all on vaimulikud asjad, ei tohiks me iial asetada m\u00f4istust k\u00f4rgemale s\u00fcdame sunnist!”<\/p>\n

“Suur t\u00e4nu, kasvataja, teie n\u00f4uande eest. Kuid ma olen tegelikult otsuse juba teinud. Asi on selles, et k\u00f4nesolev t\u00fctarlaps on minu ettepaneku juba vastu v\u00f4tnud ning \u00fchtlasi olete ka teie meie pulma kutsutud. \u00c4rge muretsege, k\u00f4ik l\u00e4heb h\u00e4sti. Ma lihtsalt tean oma s\u00fcdames, et just tema on minu jaoks see \u00f4ige!”<\/p>\n

Kuulsin hiljuti \u00fcht pastorit valjul h\u00e4\u00e4lel kinnitamas! “Ma usun, et Jumalat v\u00f4ib usaldada, kuna minu usk \u00fctleb mulle, et see on nii. Kas tahate teada, kuidas v\u00f4in ma t\u00f4es nii kindel olla? Ma lihtsalt tean, et ma tean, et ma tean, et see on t\u00f4de!” Tegelikult kordas ta fraasi “ma tean” palju rohkem!<\/p>\n

“Kust selline usk p\u00e4rit on?” v\u00f4idakse k\u00fcsida.<\/p>\n

“See on Jumala and, P\u00fcha Vaimu vili!”<\/p>\n

“Miks siis iga\u00fchel sellist andi ei ole?”<\/p>\n

“Noh, Jumal annab usku ainult nendele, keda Ta selleks v\u00e4lja valib. Ja kui see v\u00e4ide peaks tekitama teis m\u00f4tte, et Jumal on meelevaldne ja eba\u00f4iglane, tuletage vaid meelde Pauluse hoiatust Rm 9,20 – mitte esitada k\u00fcsimusi Jumala m\u00f4istmatute teede kohta!”<\/p>\n

Paljud aga\u00a0\u00a0 o n\u00a0\u00a0\u00a0 s i i s k i\u00a0\u00a0 s\u00f6andanud esitada k\u00fcsimusi selle n\u00e4ilise meelevaldsuse kohta ning on – paremat seletust leidmata – loobunud sellist Jumalat usaldamast.<\/p>\n

Kas inimesel on v\u00f4imalik usk kui Jumala and h\u00fcljata?<\/strong><\/p>\n

On veel \u00fcks viis, kuidas seletada, miks iga\u00fchel usu andi ei ole. On v\u00e4idetud, et kui Jumal annaks usu vaid m\u00f4nele ning mitte k\u00f4igile, oleksime ilma kahest teisest t\u00e4htsast Jumala annist – vabadusest ja valikuv\u00f4imalusest. Need inimesed usuvad, et Jumal pakub t\u00f4esti usu andi iga\u00fchele ning iga\u00fchel on vabadus seda andi vastu v\u00f4tta v\u00f4i h\u00fcljata. Kahjuks otsustavad m\u00f4ned sellest keelduda.<\/p>\n

Paljud sellegi seisukoha pooldajad m\u00f4istavad asja aga siiski nii, et usk t\u00e4hendab Jumalast-antud v\u00f4imet ja tahtlikkust uskuda ilma t\u00f4enditeta. Seega j\u00e4\u00e4b k\u00fcsimus lahtiseks. Mis p\u00f4hjal teeb inimene selle t\u00e4htsa otsuse – usu and vastu v\u00f4tta v\u00f4i h\u00fcljata? Kas usu kui anni vastuv\u00f4tmine Jumalalt on iseenesest ehk juba usutegu – ehkki usku ei ole veel vastu v\u00f4etud? Kas see on teie kaine m\u00f4istusega koosk\u00f4las? Kasutades \u00fclaltoodud definitsiooni usu kohta, leian ma olevat v\u00f4imatu uskuda, kui kaine m\u00f4istus \u00fctleb, et ma ei peaks seda tegema.<\/p>\n

Mis erinevus on uskumuse, usu ja usalduse vahel?<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Sageli p\u00fc\u00fctakse teha olulist vahet usu, uskumuse ja usalduse vahel. Lugedes Uue Testamendi selgitusi nende teemade kohta peaksime olema teadlikud, et k\u00f4ik kolm s\u00f4na – tegelikult s\u00fcnon\u00fc\u00fcmi\u00a0 –\u00a0 “usk”, “uskumus” ja “usaldus”, on tegelikult \u00fche jasama kreekakeelse s\u00f4na\u00a0 pistis<\/em> t\u00f4lked. Kuna eri piiblit\u00f4lgetes tarvitatakse neid s\u00f4nu mitte sugugi \u00fcheselt, tuleks hoiduda t\u00f4mbamast nende vahel teravat vahepiiri, justkui oleks ka kreekakeelses tekstis tegemist kolme erineva s\u00f4naga.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 N\u00e4iteks kui Filipi linna vangihoidja k\u00fcsis Pauluse ja Siilase k\u00e4est,\u00a0 mida ta peab tegama, et \u00f4ndsaks saada, andsid nad talle vastuse, mis on olnud paljude t\u00f4siste jutluste teemaks. Mida nad tegelikult \u00fctlesid?1<\/a><\/p>\n

“Usu Issandasse Jeesusesse” (eestikeelne t\u00f4lge; ingl. KJV).<\/p>\n

“Pane oma usk Issandasse Jeesusesse” (otset\u00f4lge 1989.a. “God\u00b4s New Covenant” t\u00f4lkest).<\/p>\n

“Pane oma usaldus Issandasse Jeesusesse”\u00a0 (REB, 1989).<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Uskumus, usk, usaldus – k\u00f4ik kolm terminit osutavad Piiblis tegelikult \u00fchele ja samale. Kas usk ja usaldus on t\u00f4elised ning kas “uskumuse” all on m\u00f4eldud midagi enamat kui vaid arvamust, seisukohta v\u00f4i lootust, tuleks kindlaks teha konteksti alusel. Jakoobuse raamatus on toodud \u00e4ra t\u00e4helepanek, et isegi kurjade vaimude kohta v\u00f4ib \u00f6elda, et neil on\u00a0\u00a0 u s k\u00a0\u00a0 Jumalasse. V\u00f4i kuna jutt on Jumala vaenlastest, kas tuleks siinkohal tarvitada siis terminit “uskumus”? Kreekakeelne s\u00f4na on \u00fcks ja seesama. Kontekstis aga selgitab Jakoobus, milliseid fakte Jumala kohta need kurjad vaimud\u00a0\u00a0\u00a0 u s a l d a v a d\u00a0\u00a0\u00a0 ning mis tegelikult neid kartma ja v\u00e4risema paneb.2<\/a><\/p>\n

Kas Jumala usaldamine on h\u00fcpe pimedusse?<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Jumal soovib meie usaldust. Ilma selleta ei saa olla Jh 15,15 pakutud s\u00f4prust. Ta ei palu aga meil Teda usaldada kui v\u00f4\u00f4rast. Usaldada kedagi, keda me ei tunne, on t\u00f4epoolest \u00e4\u00e4rmiselt riskantne ettev\u00f4tmine. S e e\u00a0 on h\u00fcpe pimedusse. Jumal ei \u00f4huta meid sellisele riskile!<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 M\u00f4elge, kui kaugele on Jumal l\u00e4inud, et Ennast meile tunda anda. Jumal on “mitu korda ja mitmel kombel … r\u00e4\u00e4kinud prohvetite kaudu.” Veel enam, Ta on meile r\u00e4\u00e4kinud ka Poja kaudu,\u00a0 Tema\u00a0 kaudu,\u00a0 kes\u00a0 v\u00f4is oma v\u00f4rratu elu l\u00f4pul \u00f6elda: “Kes \u00a0mind on n\u00e4inud, see on n\u00e4inud Isa.”3<\/a><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Jeesuse elu, viis, kuidas Ta inimesi kohtles, see, mida Ta \u00f4petas Isa kohta – \u00fcle\u00a0 k\u00f4ige aga\u00a0 Tema ainulaadne, kohutav surm – k\u00f4ik see oli selgeimaks ilmutuseks Jumala usaldusv\u00e4\u00e4rsusest, mida Universum iial n\u00e4ha v\u00f4ib ja vajab.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Loomulikult eeldab see, et meil on usaldus Piibli aruandesse. Piibli usaldamine aga ei n\u00f4ua informeerimata h\u00fcpet pimedusse. On teisi religioosseid dokumente, mis meid sellele “usu h\u00fcppele” \u00f4hutavad. Piibel ise aga kutsub \u00fcles t\u00f4endeid hoolikalt kaaluma, enne kui teha otsust – kas Jumalat usaldada v\u00f4i mitte.<\/p>\n

Habemega s\u00fc\u00fcdistus<\/strong><\/p>\n

\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Vastavalt Moosese Esimese raamatu aruandele v\u00e4itis madu Eedenis esimesena, et Jumalat ei tohiks usaldada. Ilmutuse raamatus, viimases raamatus kuuek\u00fcmne kuuest, on seda s\u00fc\u00fcdistavat madu nimetatud “Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma”. Teda on kirjeldatd taevase m\u00e4ssu juhina ning tagaj\u00e4rjeks oli, et ta “visati maa peale, ja tema inglid visati v\u00e4lja \u00fches temaga”.4<\/a>\u00a0 M\u00f4lemad nimed, “kurat” ja “Saatan”, t\u00e4hendavad “laimajat”, “vastast”. Isegi Jeesus, kes oli armastusv\u00e4\u00e4rne suurimagi patuse vastu, nimetas teda “valetajaks ja valede isaks”.5<\/a><\/p>\n

“Jumal valetas teile”, sisendas Saatan inimkonna esivanemaile. “Kuidas v\u00f4ite te usaldada jumalat, kes ei r\u00e4\u00e4gi t\u00f4tt? Kui te keelatud puust6<\/a>\u00a0 s\u00f6\u00f6te, te ei sure. Tegelikult teeb keelatud puust s\u00f6\u00f6mine teid veelgi enam Jumala sarnaseks. Kuidas v\u00f4is Jumal teid\u00a0 isekalt millestki nii kasulikust asjast ilma j\u00e4tta? Kuidas v\u00f4is Ta olla nii s\u00fcdametu ja andestamatu, et \u00e4hvardas teid surmaga juba esimese eksimuse puhul? Armastav Jumal kingiks kahtlemata veelkordse v\u00f4imaluse! Kas t\u00f4esti \u00fctles Ta: “Kuulake mu s\u00f4na, muidu surete”? Kuidas v\u00f4ib \u00fcldse teenida kedagi, kes on nii karm ja k\u00e4ttemaksuhimuline? Selline n\u00f4udlik ja meelevaldne jumal ei ole t\u00f4esti teie teenimist ja usaldust\u00a0 v\u00e4\u00e4rt!”<\/p>\n

Kui Jumal t\u00f4epoolest oleks selline, nagu Saatan Teda kujutas, oleks\u00a0 vaenlasel\u00a0 \u00f4igus\u00a0 –\u00a0 ja\u00a0 ei\u00a0 oleks\u00a0 mingit m\u00f4tet sellist t\u00fcranniusaldada. \u00dcsna kindlasti aga ei oleks v\u00f4imalik selline vabadus ja s\u00f4prus, nagu Jeesus seda oma j\u00e4relk\u00e4ijatele pakkus.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kuid Isik, keda Saatan s\u00fc\u00fcdistas, ei olnud keegi muu kui s\u00f4bralik Jeesus ise. T\u00f4de tuli meile tooma Universumi Looja.7<\/a><\/div>\n
Jumala vastus<\/strong><\/div>\n
\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 On Jumal Saatana s\u00fc\u00fcdistustele vastanud? Kas leiame Tema vastused k\u00fcllaldaselt p\u00f4hjendatud, et neile rajada oma usaldus?<\/p>\n

Selliseid s\u00fc\u00fcdistusi ei saa pelgalt eitada. Isegi kui eitus tuleks Jumalalt Endalt, kuidas teaksime, et just Tema v\u00e4ited t\u00f4ele vastavad? Saatan on esitanud omad – ning m\u00f4nikord suurema n\u00e4ilise autoriteedi ja v\u00e4ega kui Jumal.<\/p>\n

Samal ajal teame, et ei kinnitused ega ka suurema v\u00f4imu, suurema j\u00f4u ilmutamine suuda tagada \u00f4igluse ja usalduse maksmapanekut. Jeesus ise hoiatas uskumast tagatisteta kinnitusi, isegi kui neid n\u00e4iliselt toetab \u00fcleloomulik v\u00e4gi.<\/p>\n

Jeesus \u00fctles, et kerkivad esile religioossed juhid, kes esitavad igasuguseid v\u00e4\u00e4rv\u00e4iteid, v\u00e4ites isegi end Kristuse olevat. Nad panevad toime suuri imetegusid, et t\u00f4estada oma v\u00e4idete \u00f4igsust. “\u00c4rge uskuge neid,” \u00fctles Jeesus.8<\/a><\/p>\n

“Katsuge, et keegi teid ei eksita,” hoiatas Ta. “Paljud tulevad minu nime all ja \u00fctlevad: Mina olen Kristus! ja eksitavad paljusid.”9<\/a><\/p>\n

Palju aastaid hiljem andis apostel Johannes oma lugejaile n\u00f4u: “Armsad, \u00e4ge uskuge igat vaimu, vaid katsuge vaimud l\u00e4bi, kas nad on Jumalast; sest palju valeprohveteid on v\u00e4lja l\u00e4inud maailma.”10<\/a><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kirjeldades Saatana p\u00fc\u00fcdeid meelitada kogu maailm vahetult enne Kristuse teist tulekut enda leeri, k\u00f4neles apostel Johannes, kuidas Saatan kasutab oma autoriteeti ja v\u00f4imu. Sellega kaasnevad suured imeteod, nii et ta “inimeste ees laseb tuldki tulla taevast alla maa peale”. Tagaj\u00e4rg on, et k\u00f4ik, kes “maa peal elavad” – peale Jumala ustavate v\u00e4heste – langevad tema petlike “tunnust\u00e4htede” ohvriks.11<\/a><\/div>\n
\n
Ka prohvetid v\u00f4ivad valetada<\/strong><\/div>\n
\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kaua aastaid tagasi hoiatas Mooses iisraellasi, et nad ei laseks end imetegudest petta. “Kui su keskel t\u00f4useb prohvet v\u00f4i unen\u00e4gija ja ta lubab sulle tunnust\u00e4he v\u00f4i imeteo, ja see tunnust\u00e4ht v\u00f4i imetegu s\u00fcnnib, millest ta sulle r\u00e4\u00e4kis, \u00fcteldes: “K\u00e4igem teiste jumalate j\u00e4rel, keda sa ei ole tunnud, ja teenigem neid!” siis \u00e4ra kuula selle prohveti v\u00f4i unen\u00e4gija s\u00f4nu.”12<\/a><\/p>\n

Vanas Testamendis on lugu Juudamaa prohvetist, kelle Jumal saatis kuningas Jerobeamile s\u00f4numit viima. Missioon teostatud, pidi prohvet keelduma k\u00f4igist k\u00fclalislahketest kutsetest ning p\u00f6\u00f6rduma koju tagasi teist teed kaudu.<\/p>\n

See “jumalamees” oli oma Issanda ustav sulane ning harjunud autoriteedile k\u00fcsimusteta kuuletuma. “Jumal on nii \u00f6elnud! Mina usun seda! See lahendabki kogu asja!” Selliselt m\u00e4\u00e4ratles see mees t\u00f4de – alandlikult, kuid mitte eriti kindlal meetodil.<\/p>\n

Prohvet andis oma s\u00f4numi edasi. Kui kuningas tegi talle ettepaneku temaga leiba v\u00f4tta ning mitte kiirustada, oli prohveti k\u00f4hklematu vastus: “Kui sa annaksid mulle ka poole oma kojast, ei tuleks ma sinuga kaasa; siin paigas ma ei s\u00f6\u00f6 leiba ega joo vett! Sest n\u00f4nda on mind k\u00e4stud Jehoova s\u00f4naga, kes \u00fctleb: “\u00c4ra s\u00f6\u00f6 leiba ja \u00e4ra joo vett, ja \u00e4ra mine tagasi sedasama teed, mida sa tulid!”13<\/a><\/p>\n

Seal l\u00e4heduses elas \u00fcks vana prohvet, kellele tema pojad jutustasid Juudamaalt tulnud prohvetist ja tema vestlusest kuningaga.<\/p>\n

“Missugust teed ta l\u00e4ks?” k\u00fcsis isa.<\/p>\n

Pojad juhatasid talle teed. “Saduldage mulle eesel!” k\u00e4skis prohvet poegi, ning suundus s\u00f4nakuulelikku noort kolleegi otsima. Ta leidis selle tamme varjus puhkamas.<\/p>\n

“Kas oled sina see jumalamees, kes tuli Juudamaalt?” k\u00fcsis vana prohvet.<\/p>\n

“Olen!”<\/p>\n

“Tule \u00fches minuga koju ja v\u00f4ta leiba!”<\/p>\n

“Ma ei saa. Jumal on mul rangelt keelanud peatuda ning kellegagi sel teekonnal leiba v\u00f4tta. Ning kui Jumal midagi \u00fctleb, siis on see minu jaoks otsustatud.”<\/p>\n

“Milles k\u00fcsimus?” lausus vana prohvet. “Ka mina olen prohvet nagu sinagi ja ingel k\u00f4neles mulle Jehoova s\u00f4na l\u00e4bi, \u00fcteldes: “Vii ta enesega \u00fches oma koju, et ta saaks leiba s\u00fc\u00fca ja vett juua!” Aga seda ta valetas temale.”14<\/a><\/p>\n

“Sa tahad \u00f6elda, et Jumal m\u00f4tles \u00fcmber? Hea k\u00fcll, ma olen ju alati \u00f6elnud: “Kui Jumal nii \u00fctleb, siis ma usun seda!” T\u00e4ielikult eksiteele viidud, l\u00e4ks see usaldav mees vana prohveti koju.<\/p>\n

Lugu l\u00f4ppes kurvalt ning lugeja v\u00f4ib \u00f4igusega k\u00fcsida: “Miks on see \u00fcldse Piiblisse kirja pandud?” Noorel prohvetil ei olnud mingit p\u00f4hjust kahtlustada, et ta vana ametikaaslane talle valetas. Oleks olnud lausa j\u00f4hker ja lugupidamatu teda kahtlustada! Kuid tal polnud ka mingit alust k\u00fcsimusteta vastu v\u00f4tta s\u00f4numit, mis Jumala eelneva s\u00f4numiga vastuolus oli. Kui ta vaid oleks j\u00e4tnud endale \u00f4iguse uurimist lugupidavalt j\u00e4tkata!<\/p>\n

Kui sageli kuuleme ka meie ajal religiooni \u00f4petajatelt v\u00e4iteid, et Jumal, Tema inglid v\u00f4i P\u00fcha Vaim on andnud neile \u00fche v\u00f4i teise s\u00f4numi. Kui aukartuseta tundub neid s\u00f4numeid kahtluse alla seada! Pealegi on Jumal t\u00f4esti sageli just sel meetodil oma s\u00f4numeid saatnud. Kuid Jumal on andnud meile ka n\u00f4u olla valvsad. Ka prohvetid v\u00f4ivad valetada!<\/em><\/p>\n

Kas ostaksite selle mehe k\u00e4est rohtu?<\/strong><\/div>\n<\/div>\n
\n

Metsiku L\u00e4\u00e4ne elanike asulates \u00fcheksateistk\u00fcmnenda sajandi Ameerikas oli alati erutavaks s\u00fcndmuseks r\u00e4ndkaupleja saabumine. “\u00d6elge mulle, mis haigus teil on – ning ma garanteerin teile \u00f4ige rohu selle vastu!” teatas k\u00f4rge k\u00fcbaraga mees maagilisi arstimeid t\u00e4is vankri ees.<\/p>\n<\/div>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Inimeste tunnistused, kes olid imev\u00e4\u00e4rsetest rohtudest terveks saanud. K\u00f4nnumaa elanike kergeusklikkus. Kui t\u00f4ep\u00e4rased n\u00e4isid veenva kaupmehe s\u00f4nad! Kindlasti olid tema t\u00f4verohud v\u00e4hemalt k\u00fcsitud hinda v\u00e4\u00e4rt, kui mitte enamgi!<\/div>\n
\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Asi ei l\u00f4ppenud metsiku L\u00e4\u00e4ne aastatega. Sirvides 1902. aastal v\u00e4lja antud Roebucki & Searsi kataloogi, \u00fcllatume veelgi enam. Pakutakse kerget abi paljude t\u00f4bede vastu, millega t\u00e4nap\u00e4evanegi meditsiin alles v\u00f4itleb! Ning k\u00f4igil neist on Searsi firma absoluutne garantii!<\/p>\n

Pakutakse kindlat rohtu suitsetamisest ning joomisest lahtisaamiseks, rohtu oopimi ja morfiumi ohvritele, vahendit rasvumise vastu. Leiame loetelust kuulsa mehhiko peavalurohu – ning on “garanteeritud”, et peavalu kaob viieteistk\u00fcmne minutiga. Edasi tulevad dr. Rose’i arseenikut sisaldavad vahvlid jume parandamiseks,”t\u00e4ielikult kahjutud” ning garanteeritud, et\u00a0\u00a0 k \u00f4 i k\u00a0\u00a0 selle tarbijad kaunimaks muutuvad, “\u00fcksk\u00f4ik, missugune viga kellelgi oleks”. J\u00e4rgnevad dr. Hammondi n\u00e4rvide ja aju pillid, “garanteeritud”, et parandavad l\u00f4putut rida haigusi, isegi halba m\u00e4lu. “Pole t\u00e4htis, missugune on t\u00f4ve p\u00f4hjus v\u00f4i kui t\u00f4sine on t\u00f4bi ise. Dr. Hammondi n\u00e4rvide ja aju pillid teevad k\u00f4ik terveks.”<\/p>\n

K\u00f4hklevale tarbijale kinnitatakse, et k\u00f4ik Searsi rohud on valmistatud retseptide alusel, millele on alla kirjutanud “maailma kuulsaimad autoriteedid meditsiinivallas” ning hoiatatakse maksmast raha “nurgaarstidele, kes reklaamivad rohtusid, millest midagi kasu ei ole”.<\/p>\n

Searsi ja Roebucki firma oleks t\u00e4nap\u00e4eval esimene, kes hoiataks oma ostjaid selliseid v\u00e4iteid usaldamast!<\/p>\n

K\u00f4ikjal enda \u00fcmber – religiooni valdkonnas, turuplatsil, teleekraanil –\u00a0 kohtame pidevalt v\u00f4istlevate firmade reklaami. On ilmne, et k\u00f4ik need ei saa t\u00f4si olla. Teeksime h\u00e4sti, kui paneksime t\u00e4hele apostel Pauluse n\u00f4uannet: “Katsuge k\u00f4ike l\u00e4bi; pidage kinni, mis hea on!”15<\/a><\/p>\n

Hoiatus kergek\u00e4elise usalduse eest<\/strong><\/div>\n
\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 T\u00f4siasi, et Piibel kutsub meid \u00fcles asja uurima ning hoiatab kergek\u00e4elise usalduse eest\u00a0 – isegi kui millegi taga on imeteod – on\u00a0 plussiks\u00a0 Piibli usaldusv\u00e4\u00e4rsusele. Loomulikult – isegi Searsi\u00a0 jaRoebucki kataloog hoiatab oma tarbijaid “nurgaarstide” eest. Ma aga ei saaks usaldada \u00fchtki religioosset liikumist, \u00f4petajat v\u00f4i raamatut, mis seaks kahtluse alla v\u00f4i isegi keelaks esitatud p\u00f4him\u00f4tete ausameelset ning p\u00f4hjalikku kontrollimist.<\/p>\n

Kui\u00a0 n\u00e4ib, et m\u00f4nda religiooni \u00f4petajat \u00e4hvardavad tema klassi lugupidavad, kuid l\u00e4bitungivad k\u00fcsimused, kui ta asub kaitsepositsioonile v\u00f4i \u00f4pilaste pealepressimise \u00fcle isegi vihaseks saab, on p\u00f4hjust m\u00f4elda, kas ehk \u00f4petaja enda seisukohtadel k\u00fcllaldane alus puudub. Selline hoiak \u00f4\u00f4nestab usaldust!<\/p>\n

Usaldust v\u00f4ib kiiresti h\u00e4vitada. Selle taastamiseks ei leidu kerget, l\u00fchikest teed. Pelgad v\u00e4ited enda usaldusv\u00e4\u00e4rsuse kohta ei t\u00f4esta midagi. Kui Saatan Iiobi usu kahtluse alla asetas, ei lahendanud Jumal k\u00fcsmust s\u00f4nadega. Tal tuli seeasemel lubada piinavat protseduuri – k\u00f4iki asjassepuutuvaid fakte demonstreerida! Selline on Jumala meetod t\u00f4e jaluleseadmisel.<\/p>\n<\/div>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Ehkki Jumala kohta on v\u00e4idetud, et Ta usaldust ei v\u00e4\u00e4ri, on selle s\u00fc\u00fcdistuse kummutamiseks olemas ainult \u00fcks tee. Selleks tuleb usaldus panna proovile pika aja v\u00e4ltel ja erinevates tingimustes, eriti kui on tegemist keeruka olukorraga.<\/div>\n
<\/strong>T\u00f4e autoriteet<\/strong><\/div>\n
\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Oli Jeesuse ristil\u00f6\u00f6misele j\u00e4rgnev p\u00fchap\u00e4ev. Kaks Tema arakstehtud j\u00fcngrit olid koduteel Emmause poole, kus nende usaldus\u00a0 karmile proovile pandi. Juhi surm oli j\u00fcngrid segadusse viinud. Olid nad ju “lootnud tema olevat selle, kes Iisraeli rahva lunastab!”16<\/a><\/p>\n

Sel teekonnal liitus nendega Jeesus ise – kuid millegip\u00e4rast ei tundnud nad Teda \u00e4ra. Neil kahel oli t\u00f4siseid k\u00fcsimusi, mis kindlasti v\u00e4\u00e4risid Issanda vastuseid. Tema aga ei ilmutanud, kes Ta oli. Seeasemel v\u00f4ttis Ta nendega l\u00e4bi kogu Vana Testamendi – aruande sellest, kuidas Jumal “mitu korda ja mitmel viisil” \/ingl. k. “palju kordi” – Tlk.\/ oli r\u00e4\u00e4kinud “prohvetite kaudu”. Kuidas k\u00fcll tahaks\u00a0 teada,\u00a0 milliseid tekste ja lugusid Ta selleks valis! Viimaks<\/p>\n

\n

tunnistasid Jeesuse teekaaslased, et nende k\u00fcsimused olid saanud vastuse – teadmata, et see oli Issand ise, kes neile P\u00fchakirja avas!<\/p>\n

Miks ei \u00f6elnud Jeesus neile, kes Ta on? Tema vastu aukartust tundes oleksid nad r\u00f4\u00f4muga v\u00f4tnud vastu iga Tema seletuse. “Kui Jeesus \u00fctleb, et see nii on, siis me usume seda ning see lahendabki kogu asja!”<\/p>\n

Usun, et seep\u00e4rast Jeesus ei avaldanudki Ennast. Ta ei soovinud, et nad l\u00e4heksid lihtsalt riskile – v\u00f4taksid vastu Tema s\u00f4nad Tema isikliku autoriteedi alusel. Tema asemel oleks v\u00f4inud ju olla maskeerunud Saatan, “kes moondab ennast valguse ingliks”!17<\/a><\/p>\n

Alles siis, kui need kaks olid oma m\u00f4istusega j\u00f4udnud veendumusele ning nende veendumus rajanes k\u00fcllaldastele t\u00f4enditele, j\u00e4i Jeesus rahule. Alles siis ilmutas Ta, kes Ta tegelikult oli.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Ilmselt ei soovi Jumal, et usuksime Tema \u00fctlusi lihtsalt seet\u00f4ttu, et Tema, Universumi suver\u00e4\u00e4nne Looja, nende autoriks on. Ta soovib, et usaldaksime Teda oma kogemuse alusel, olles leidnud, missugune Ta on. Ta soovib, et usaldaksime Teda t\u00f4e valgel.<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Hiljutised statistilised k\u00fcsitlused n\u00e4itavad, et k\u00f4ige enam usaldatakse meie \u00fchiskonnas pastoreid ja arste. V\u00e4him usaldatakse poliitikuid ja kasutatud autode m\u00fc\u00fcgiagente – ehkki m\u00f4ned k\u00fcsitletud arvavad, et hoopis juristid peaksid altpoolt esimesed olema. Kord n\u00e4gin \u00fcht spordis\u00e4rki, millel oli kujutatud n\u00e4ljast haid, all aga olid s\u00f4nad: “Haid ei s\u00f6\u00f6\u00a0 advokaate – professionaalne viisakus!” Muidugi v\u00f4idakse […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":1188,"menu_order":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-1211","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1211","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1211"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1211\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1188"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1211"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}