{"id":1200,"date":"2012-07-22T04:29:38","date_gmt":"2012-07-22T04:29:38","guid":{"rendered":"https:\/\/speakingwellofgod.ootartb0-liquidwebsites.com\/?page_id=1200"},"modified":"2012-07-22T04:29:38","modified_gmt":"2012-07-22T04:29:38","slug":"soprus-ilma-usalduseta-pole-voimalik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/kirjalikke-materjale\/teenistujad-voi-sobrad\/soprus-ilma-usalduseta-pole-voimalik","title":{"rendered":"S\u00d4PRUS ILMA USALDUSETA POLE V\u00d4IMALIK"},"content":{"rendered":"

K<\/strong>ui Jumal t\u00f4esti soovib, et\u00a0 oleksime Tema s\u00f4brad, miks Ta siis P\u00fchakirja lehek\u00fclgedel nii sageli ebas\u00f4bralikuna n\u00e4ib? Kas siis Piibel ei \u00f4peta, et see, kes soovib s\u00f4pru, peab ka ise s\u00f4brana k\u00e4ituma?<\/p>\n

Piibel n\u00e4ib t\u00f4esti v\u00e4itvat seda\u00a0 \u00d4ps 18,24 – eriti 1611.a. t\u00f4lgitud nn. “kuningas Jamesi\u00a0 t\u00f4lkes”:<\/p>\n

“Inimene, kellel on s\u00f4pru<\/em>, peab k\u00e4ituma ka ise s\u00f4brana; ning on selliseid s\u00f4pru, kes on l\u00e4hedasemad kui vennad!”<\/p>\n

Enamik inimesi on ilmselt avastanud omaenda kogemuste p\u00f4hjal selle \u00f4petuss\u00f4na esimeses\u00a0 osas sisalduva t\u00f4e. Vaevalt v\u00f4ib uskuda,\u00a0 et\u00a0 saate palju s\u00f4pru, kui te ise s\u00f4bralikud ei ole. Kuni t\u00e4nase p\u00e4evani aga ei ole Piibli t\u00f4lkijad \u00fchel n\u00f4ul, et heebrea autor just seda m\u00f4tles! Eri t\u00f4lgetes on salmi esimest osa t\u00f4lgitud v\u00e4ga erinevalt.<\/p>\n

L\u00e4hedasem kui vend<\/strong><\/p>\n

Seevastu n\u00e4ib, et t\u00f4lkijad on \u00fchel meelel salmi teise osa t\u00e4henduse suhtes: t\u00f4eline s\u00f4ber on l\u00e4hedasem kui vend. Tekst n\u00e4ib v\u00e4itvat, et s\u00f4pru, keda on nimetatud salmi esimeses osas, ei saa usaldada. Sellele osutavad paljud eri t\u00f4lked:<\/p>\n

On s\u00f4pru, kes s\u00f4prust teesklevad, kuid samal ajal on s\u00f4pru, kes on l\u00e4hedasemad kui vennad. <\/em>(RSV, 1952)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em>\u00a0\u00a0\u00a0 M\u00f4ned s\u00f4brad vaid m\u00e4ngivad s\u00f4prust, kuid t\u00f4eline s\u00f4ber\u00a0 on l\u00e4hem igast sugulasest. <\/em>(NRSV, 1989)<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Nii m\u00f4nigi s\u00f4prus ei kesta kaua, kuid m\u00f4ned s\u00f4brad on ustavamad kui vennad<\/em>. (GNB, 1976).<\/p>\n

\/Tooksime siin \u00e4ra ka eestikeelse 1968. aasta piiblit\u00f4lke: “On s\u00f4pru, kes \u00fcksteist maha l\u00f6\u00f6vad, aga m\u00f4ni s\u00f4ber on ustavam kui vend!” – Tlk.\/<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0Kas Jeesus j\u00fcngritele s\u00f4prust pakkudes t\u00f4esti ainult “m\u00e4ngis” s\u00f4prust? Kas Ta ainult teeskles s\u00f4bralikkust? Ei saa olla kestvat<\/p>\n

s\u00f4prust ilma vastastikuse usalduse ja usaldusv\u00e4\u00e4rsuseta. Kas meil on k\u00fcllalt p\u00f4hjust usaldada Jumala Poega ja uskuda, et Ta on t\u00f4esti “s\u00f4ber, kes on l\u00e4hedasem kui vend”?<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Aga kuidas m\u00f4ista siis neid “kohutavaid lugusid”, mis n\u00e4isid nii masendavat seda hauakaevajat? Kuidas m\u00f4ista neid “P\u00fchakirja julmusi”, mida jumalakartlik usu\u00f4petaja k\u00f4hkles lastele jutustamast? Kas ehk tuleb m\u00f4ista nii, et need tekstid esitavad pigem karmi iseloomuga Isa kui Tema armastusrikast Poega?<\/p>\n

Kas saab Isa sarnaneda Jeesusele?<\/strong><\/p>\n

Filippus oli \u00fcks j\u00fcngritest, kel oli ees\u00f4igus kuulda, kuidas \u00d4petaja oma \u00f4pilastele s\u00f4prust pakkus. Ilmselt oli ka tema olnud segaduses selle n\u00e4ilise erinevuse t\u00f4ttu Jeesuse s\u00f4bralikkuse ning tema enda ettekujutuse vahel Isast Vana Testamendi p\u00f4hjal. “N\u00e4ita meile Isa, Jeesus,” palus ta, “ning me j\u00e4\u00e4me rahule.”\u00a0 1<\/a><\/p>\n

“Ma olen ju kogu see aeg olnud sinuga, Filippus, ja sa ikka veel ei tunne mind?”<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 “Aga me ei k\u00fcsi ju Sinu kohta,” k\u00e4is Filippus peale. “Me tunneme ja armastame Sind, Issand. Ja ehkki me kummardame Sind kui Jumala Poega, ei karda me olla Sinu l\u00e4heduses siin \u00fclemises toas. Me k\u00fcsime Isa kohta. Me tahaksime rohkem teada saada selle Jumala kohta, kes k\u00f4neles Siinail l\u00e4bi piksem\u00fcrina, kes kogu maailma veeuputuse l\u00e4bi h\u00e4vitas,2<\/a>\u00a0 kes p\u00f4letas Soodoma ja Gomorra,3<\/a>\u00a0 hukkas Naadabi ja Abiihu4<\/a> ning avas maap\u00f4ue, et see neelaks m\u00e4ssulised Koorahi, Daatani ja Abiirami,5<\/a>\u00a0\u00a0kes\u00a0 k\u00e4skis\u00a0 kividega\u00a0 surnuks\u00a0 visata\u00a0 Aakani\u00a0 koos ta<\/p>\n

perekonnaga6<\/a> ning laskis Karmeli m\u00e4el taevast tuld sadada.7<\/a>\u00a0 Jeesus, kas t\u00f4esti Isa saab olla Sinu sarnane?”<\/p>\n

Ja Issand vastas: “Kui te t\u00f4eliselt tunneksite\u00a0 Mind, siis tunneksite te ka Isa.\u00a0 Kes iial on n\u00e4inud Mind, on n\u00e4inud ka Isa. Kuidas v\u00f4id sa \u00f6elda: “N\u00e4ita meile Isa”? Kas sa\u00a0 siis ei usu, et Ma olen \u00fchenduses Isaga ja et Isa on \u00fchenduses Minuga? Kui sa usaldad Mind, v\u00f4id sa usaldada ka Teda, kes Mind teie juurde saatis.”<\/div>\n
\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Jeesus oleks v\u00f4inud j\u00e4tkata: “Mis puutub nendesse h\u00e4irivatesse lugudesse karistusest ja surmast – \u00e4rge m\u00f4istke neid nii, nagu t\u00e4hendaksid need, et Isa on v\u00e4hem s\u00f4bralik ja ligip\u00e4\u00e4setav kui te olete leidnud olevat Mind. Tegelikult olin see Mina, kes juhtis Iisraeli l\u00e4bi k\u00f4rbe. Korraldus Aakanit kividega surnuks visata tuli Minult!”<\/p>\n

Paulus m\u00f4istis seda, kui ta kirjutas Korintose kristlastele kirja, kasutades tuttavat s\u00fcmbolit Piiblist kalju kohta: “Nad j\u00f4id k\u00f4ik sama vaimulikku jooki, sest nad j\u00f4id vaimulikust kaljust, mis neid j\u00e4rgis. Ent see kalju oli Kristus.”8<\/a><\/p>\n

Kui vaid Filippus oleks k\u00fcsitlemist j\u00e4tkanud, oleksid j\u00fcngrid v\u00f4inud kuulda hindamatuid seletusi, et need evangeeliumidesse kirja panna. Filippus oleks v\u00f4inud k\u00fcsida: “Miks Sa, Jeesus, k\u00e4skisid kividega surnuks visata Aakani ja ta perekonna, kuid takistasid kividega surnuks viskamast abielu rikkunud naist? Miks k\u00f4nelesid Sa nii valju h\u00e4\u00e4lega Siinail, kuid k\u00f4neled nii mahedalt meiega?”<\/p>\n

Kahjuks olid j\u00fcngrid aga rohkem huvitatud sellest, kes saab paremad kohad laua \u00e4\u00e4res ning k\u00f4rgema positsiooni tulevases kuningriigis. Seep\u00e4rast on n\u00fc\u00fcd\u00a0\u00a0 m e i e\u00a0 kord esitada k\u00fcsimusi – ning Jeesus kutsub meid kui oma s\u00f4pru \u00fcles otsingutele, arusaamist\u00a0 taotlema.<\/p>\n

\n

Miks t\u00f4stis Jumal Siinail h\u00e4\u00e4lt?<\/strong><\/p>\n

Kujutlege end kohalolijana sel kohutaval p\u00e4eval, kui Jumal tuli\u00a0 alla Siinaile, et Iisraeliga k\u00f4nelda. Terve m\u00e4gi v\u00e4rises Jehoova kohalolekust. K\u00f4las piksem\u00fcrin, s\u00e4hvisid v\u00e4lgud, oli n\u00e4ha tuld ja suitsu ning kuulda valjut pasunah\u00e4\u00e4lt.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Jumal \u00fctles Moosesele: “Hoia rahvast tagasi. Isegi kui keegi vaid puudutab m\u00e4ge, tuleb ta\u00a0 surmata. \u00dcksk\u00f4ik kas loom v\u00f4i inimene – ta tuleb kas kividega surnuks visata v\u00f4i maha lasta. Tee m\u00e4e \u00fcmber piir. Kui keegi sellest \u00fcle astub, et Mind vaadata, l\u00e4heb ta surma.”9<\/a><\/p>\n

Rahvas tundis \u00f4udust. “Nad vabisesid ja j\u00e4id eemale seisma. Ja nad \u00fctlesid Moosesele: “R\u00e4\u00e4gi sina meiega, siis me kuuleme. Ainult \u00e4rgu Jumal meiega r\u00e4\u00e4kigu, et me ei sureks!”10<\/a><\/p>\n

Mooses aga kinnitas rahvale, et ei ole mingit p\u00f4hjust Jumalat karta, sest ta ise tundis Jumalat ja oli Tema s\u00f4ber. Ehkki ta l\u00e4henes Jumalale alati s\u00fcgava lugupidamise ja aukartusega, ei tundnud ta Tema ees hirmu. Jehoova v\u00f4is k\u00f4nelda Moosesega “palgest palgesse, nagu r\u00e4\u00e4giks mees oma s\u00f4braga”.11<\/a>\u00a0 Meenutage, kui kartmatult – ja samal ajal aukartusega – vastas Mooses Jumala pakkumisele Iisrael maha j\u00e4tta ja seeasemel Temast endast suur rahvas teha.12<\/a><\/p>\n

Kogu tee Egiptusest kuni Siinaini oli rahvas aga k\u00e4itunud \u00fclimalt aukartusetult, nurisedes ja kaevates – hoolimata imev\u00e4\u00e4rsest p\u00e4\u00e4semisest Punase mere \u00e4\u00e4res ning Jumala heldusest, kes neid toitis ja jootis.\u00a0 Kuidas v\u00f4is Jumal saavutada sellise rahva t\u00e4helepanu – ning hoida seda k\u00fcllalt kaua – et ilmutada s\u00fcgavamalt t\u00f4de Enda kohta?<\/p>\n

Kas pidanuks Ta k\u00f4nelema rahvaga mahedalt – sellise vaikse, tasase h\u00e4\u00e4lega, nagu Ta k\u00f4neles sajandeid hiljem prohvet Eelijaga koopasuus?13<\/a>\u00a0 Kas pidanuks Ta istuma ning Iisraeli p\u00e4rast nutma, nagu Ta tegi sajandeid hiljem, istudes \u00fchel teisel m\u00e4el ning\u00a0 nuttes oma rahva p\u00e4rast Jeruusalemmas?14<\/a><\/p>\n

Ei, selle rahutu rahvamassi lugupidamist v\u00f4is saavutada ainu\u00fcksi majesteetlikkuse ja v\u00e4e dramaatilise ilmutamisega. Milline risk Jumalale – olla ehk seel\u00e4bi v\u00e4\u00e4riti m\u00f4istetud hirmsa jumalana, keda vaevalt v\u00f4ib armastada kui s\u00f4pra!<\/p>\n

Oli vaid kaks teed – kas minna sellele riskile v\u00f4i kaotada selle rahvaga \u00fcldse igasugune kontakt. Ilma aukartuseta Jumala vastu ei oleks\u00a0 nad\u00a0 Teda\u00a0 \u00fcle\u00fcldse\u00a0 kuulanud\u00a0 ega Tema \u00f4petusi t\u00f4siselt<\/p>\n

v\u00f4tnud. Seep\u00e4rast ongi \u00fches Vana Testamendi \u00f4petuss\u00f4nas v\u00e4idetud: “Selleks\u00a0 et\u00a0 olla tark tuleb sul enne omandada aukartus\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Jehoova vastu.”15<\/a>\u00a0 Jumal on tahtlik minema riskile olla ajutiselt kardetud ja isegi vihatud – et vaid mitte kaotada kontakti oma lastega!<\/p>\n

Kas hoolid sa k\u00fcllalt oma hoolealustest, et toimida samuti?<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Vanemad ja \u00f4petajad peaksid olema suutelised sellist riski m\u00f4istma. Kujutle end algkooli\u00f4petajana, kes on tuntud oma v\u00e4\u00e4rikuse ja rahulikkuse poolest. Kogu oma pika t\u00f6\u00f6aja kestel ei ole sa iial leidnud vajaliku olevat t\u00f4sta h\u00e4\u00e4lt v\u00e4ikeste laste peale. N\u00fc\u00fcd juhtus aga nii, et direktor tormas klassiuksele ja informeeris sind sosinal, et hoones on puhkenud tuli ning lapsed tuleb\u00a0 v\u00f4imalikult kiiresti hoonest v\u00e4lja viia.<\/p>\n

Sa p\u00f6\u00f6rdud ja teatad v\u00e4ga rahulikult, et hoone on tules. Klass on aga tulnud parajasti vahetunnist ning suures k\u00e4ras ei pane sind keegi t\u00e4hele. Nad ei m\u00e4rkagi, et seisad klassi ees. Kas sa oled – armastusest laste vastu – valmis t\u00f4stma h\u00e4\u00e4lt? Kui juhtub, et sind millegip\u00e4rast veelgi t\u00e4hele ei panda – oled sa valmis h\u00fcppama lauale ning isegi \u00f4pilasi millegagi viskama? Lapsed v\u00f4ivad ehk viimaks siiski sellele ebatavalisele vaatepildile t\u00e4helepanu osutada – nende \u00f4rn \u00f4petaja on ilmselt esimest korda elus vihane, karjub ja vehib k\u00e4tega. Nad on \u00e4kki hiirvaiksed ja ehmunud!<\/p>\n

“Lapsed, \u00e4rge r\u00e4\u00e4kige kodus vanematele, et teiega vihane olin. Ma p\u00fc\u00fcdsin lihtsalt saavutada teie t\u00e4helepanu. Lugu on nii, et koolimaja on leekides ja ma ei soovi,\u00a0 et keegi teist tulle j\u00e4\u00e4ks. V\u00f4tkem kiiresti rivisse ja lahkugem minuga koos majast!”<\/p>\n

Karistusega kaasnev risk<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Milline k\u00e4itumisviis ilmutab suuremat armastust? Kas keelduda h\u00e4\u00e4lt t\u00f4stmast,\u00a0 kuna\u00a0 lapsed\u00a0 v\u00f4iksid\u00a0 ehk kohkuda? Sind kartma\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 hakata? V\u00f4i riskida, et sind kardetakse v\u00f4i peetakse ebav\u00e4\u00e4rikaks – kuid p\u00e4\u00e4sta enda hoole all olevad lapsed?<\/p>\n

Jumal l\u00e4heb sellele riskile iga kord, kui oma rahvast karistab. “Sest keda Issand armastab, seda ta karistab.”16<\/a><\/p>\n

Algses kreekakeelses tekstis tarvitatud s\u00f4na on tegelikult laiema t\u00e4hendusega, viidates mitte ainult “karistamisele”, vaid “kasvatamisele”, “\u00f4petamisele”, korrigeerimisele”, “distsipliinile”. K\u00f4ik see v\u00f4ib m\u00f4nikord kaasa tuua ka karistuse, kuid peaeesm\u00e4rgiks on alati millegi \u00f4petamine.<\/p>\n

\u00dches Saalomoni \u00f4petuss\u00f4nas on Jumala armastavat eesm\u00e4rki karistamisel ja distsiplineerimisel selgitatud:<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Mu poeg, \u00e4ra p\u00f4lga Jehoova karistust <\/em><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 ja \u00e4rgu olgu sulle vastumeelne tema noomimine, <\/em><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 sest keda Jehoova armastab, seda ta noomib,<\/em><\/p>\n

otsekui isa poega, kellele ta head tahab.<\/em>17<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

Kirjas heebrealastele on seda \u00f4petuss\u00f4na tsiteeritud ning seej\u00e4rel Jumala lapsi manitsetud mitte j\u00e4tma t\u00e4helepanuta selles sisalduvat julgustavat aspekti: “Jumal kohtleb teid oma lastena. Kas v\u00f4ib keegi olla poeg, ilma et isa teda distsipliinile allutaks? Kui teil \u00f4nnestub v\u00e4ltida distsipliini, millest k\u00f4ik pojad osa saavad, siis ei ole te pojad, vaid ilmselt ebaseaduslikud lapsed. Me peame ju lugu oma inimlikest isadest, kes meid omal ajal \u00f4petasid ja distsipliinile allutasid; kas me ei peaks siis palju meelsamini alistuma oma vaimulikule Isale, et saada igavest elu? Nemad distsiplineerisid meid l\u00fchikest aega, nii nagu arvasid vajaliku olevat; Tema aga teeb seda meie t\u00f4elise heaolu nimel, et v\u00f4iksime saada osa Tema p\u00fchadusest. Loomulikult ei ole distsipliin kunagi meeldiv. Vahel n\u00e4ib see olevat isegi piinarikas, hiljem aga kannab nende jaoks, keda sellega harjutatud on, v\u00e4\u00e4rilist vilja.\u00a0 Selleks on rahulik ja ausameelne elu.”18<\/a><\/p>\n

\u00d4ppetund trepi alumisel astmel<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Praegu m\u00f4istan, kui suurele riskile saada v\u00e4\u00e4riti m\u00f4istetud l\u00e4ks minu \u00f4rn ema, kui ta j\u00f4udis otsusele, et on tekkinud vajadus mind eriti m\u00f4jutaval viisil \u00f4petada. Selleks \u00f4petuse jagamise paigaks oli trepp meie Inglismaa kahekorruselise kodu hallis. Halli \u00fches servas oli garnituur peegli, k\u00fcbaranagi, vihmavarjuhoidja ja kinnastesahtliga. Sahtlis oli peale kinnaste veel kaks nahkrihma. Ma ei tea praegugi, miks neid just kaks oli, kuid oma\u00a0 kujutluses v\u00f4in veelgi kuulda sahtli k\u00e4epideme kolksumist ning nahkrihmade kurjakuulutavat sahinat, kui ema nende vahel valikut tegi. Siis suundusime koos trepi poole.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kui ema oli istet v\u00f4tnud ja pahategija \u00f4igesse asendisse seadnud, oli tal tavaks rihma r\u00fctmilise vihisemise saatel arutleda pahateo iseloomu ja t\u00f4sidust. Mida t\u00f4sisem tegu, seda kauem ema seda arutas! Ma ei suuda meenutada \u00fchtki korda, mil oleksin selles piinavas asendis m\u00f4elnud: “Kui hea ja armastav on mu ema, et ta mind niiviisi karistab ja \u00f4petab! Kui vastutulelik tema poolt riskida saada v\u00e4\u00e4riti m\u00f4istetud, panna mind teda vihkama v\u00f4i siis kuuletuma lihtsalt hirmust!” M\u00e4letan sootuks erinevaid tundeid!<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kui k\u00f4ik l\u00e4bi oli, tuli mul trepi alumisele astmele istuda ning oma kogemuse \u00fcle teatud aeg j\u00e4rele m\u00f4elda. Enne kui v\u00f4isin taas v\u00e4lja m\u00e4ngima minna, tuli mul alati ema esmalt \u00fcles otsida ning siis oli palju kallistamisi, musitamisi ning kinnitust, et n\u00fc\u00fcdsest l\u00e4hevad asjad palju paremini.<\/p>\n

M\u00f4nikord oli kahetsus visa tulema. M\u00e4letan, kord ronisin k\u00f4rgemale astmele, nii et v\u00f4isin kaua l\u00e4bi akna muru ja lillepeenraid silmitseda. Kuid oli raske pikemalt viha pidada v\u00f4i siis edasi elada, hirm s\u00fcdames. Tundus, et ema ei l\u00e4he kunagi \u00e4gedaks. Me, lapsed, teadsime, et ei olnud midagi sellist, mida ta poleks olnud valmis meie heaks tegema. Tema kannatlikkusel meid \u00e4ra kuulata polnud piiri. Ta n\u00e4is nii uhke meie edusammude \u00fcle ning nii m\u00f4istev, kui midagi ei \u00f4nnestunud.<\/p>\n

K\u00e4isin hiljaaegu seda treppi vaatamas. V\u00e4rviklaasist aken oli ikka omal kohal, trepp ise aga n\u00e4is kuidagi madalamana kui tollal, mil selle alumisel astmel oma \u00f4ppetunnid sain. Millegip\u00e4rast ei suutnud ma meenutada ei tollal kogetud valu ega solvumisi. Kui aga m\u00f4tlesin oma emast, kes n\u00fc\u00fcd juba palju aastaid mullas puhkab, t\u00f4usis eriline soojus s\u00fcdamesse – t\u00f4si, mitte t\u00e4pselt sellesse kohta, kuhu siis, kui rihm tema k\u00e4es vihises!<\/p>\n

Loodan, et mul ei l\u00e4he kunagi kaduma nende \u00f4ppetundide t\u00e4hendus, mida kogesin emaga seal alumisel trepiastmel. Ema aitas mul m\u00f4ista olulist t\u00f4de Jumala kohta. Jah – mitte kohe, mitte nii ruttu. Ema oli valmis kaua ootama. Kui me oleksime \u00fcles kasvanud, teda nende karistuste eest vihates ja kartes, oleks see murdnud ta s\u00fcdame. Ta hoolis aga meist liiga palju, et mitte karta minna riskile.<\/p>\n

Jumal eelistaks “vaikset, tasast h\u00e4\u00e4lt”<\/strong><\/p>\n

P\u00fchakirja s\u00f4num meile on, et Jumal hoolib oma rahvast liiga palju, et mitte karta riskida v\u00e4\u00e4ritim\u00f4istmisega. On t\u00f4si, et kui otsustame kindlalt oma tee kasuks, laseb Jumal meil l\u00f4puks minna. Ta ei anna aga meid k\u00e4est kergelt. Ta veenab, hoiatab, karistab ja distsiplineerib. Talle meeldiks palju enam k\u00f4nelda meiega “vaiksel tasasel h\u00e4\u00e4lel” – nii nagu Ta viimaks sai k\u00f4nelda Eelijaga. Kui me aga sellist h\u00e4\u00e4lt millegip\u00e4rast ei kuule, k\u00f4neleb Ta maav\u00e4risemise, tormituule ja tule kaudu.19<\/a><\/p>\n

M\u00f4nikord – v\u00e4ga kriitilistel hetkedel – on Jumal sunnitud\u00a0 meie t\u00e4helepanu ja aukartuse v\u00f4itmiseks \u00e4\u00e4rmuslikke abin\u00f4usid kasutama. Sellistel kordadel on meie k\u00f4hklev aukartus olnud suurelt osalt hirmu tagaj\u00e4rg. Jumal on aga seel\u00e4bi omandanud veel \u00fche v\u00f4imaluse meiega r\u00e4\u00e4kida, meid veelkord hoiatada, enne kui lootusetult Tema m\u00f4jupiirkonnast v\u00e4ljas oleme. Ta p\u00fc\u00fcab veelkord v\u00f4ita meie usaldust – et leiaksime, et Teda ei ole t\u00f4esti tarvis karta!<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kindlasti on Jumal k\u00f4igi nende kogemuste kaudu n\u00e4idanud End\u00a0\u00a0 s\u00f4brana,\u00a0 kes\u00a0 “on\u00a0 ustavam\u00a0 kui vend”.20<\/a>Tema, kes soovib meid oma s\u00f4pradeks, on ise nii ustav s\u00f4ber, et on tahtlik j\u00e4\u00e4ma meiega ka siis, kui meie kaugeltki Tema vastu s\u00f4bralikud ei ole. Kannatlikult t\u00f6\u00f6tab Ta edasi, p\u00fc\u00fcdes muuta oma vaenlasi m\u00f4istvateks s\u00f4pradeks.<\/p>\n

Kuidas Jumal v\u00f4itis Sauluse<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Jumal v\u00f4ttis kontakti oma vaenlase Saulusega ning muutis ta Pauluseks, suureks apostliks, kes Teda armastas ja usaldas. Enne kui Saulus Jeesusega Damaskuse teel kohtus, oli ta j\u00e4\u00e4gitult p\u00fchendanud oma elu usulahu v\u00e4ljajuurimisele, keda ta arvas kuulutavat ohtlikke vale\u00f4petusi Jumala kohta. Kui keegi oleks s\u00f6andanud v\u00e4ita, et Saulus oli tegelikult Jumala vaenlane, oleks ta\u00a0 s\u00fcdamest solvunud olnud. Tal oli p\u00f4hjust pidada end Jumala innukaks, r\u00e4ngalt t\u00f6\u00f6d r\u00fchkivaks sulaseks, Tema t\u00f4e kaitsjaks.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Saulus teenis aga tegelikult ebas\u00f4bralikku jumalat, kes oma eesm\u00e4rkide saavutamiseks sunnivahendeid kasutas. Seep\u00e4rast p\u00fc\u00fcdis Saulus selle jumala nimel, keda tema tundis, sundida varakristlasi oma ketserlikest vaadetest loobuma ning tagasi “t\u00f4e” juurde tulema. Keeldumise korral laskis ta nad vangistada v\u00f4i isegi hukata – nii nagu ta uskus toimivat oma\u00a0 jumalatki.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 K\u00f4ik see oli p\u00f4hjuseks, miks aitas Saulus kaasa sellise hea inimese kividega surnuksviskamisele nagu Stefanos. Ei, ta ei leidnud sellest protseduurist erilist r\u00f4\u00f4mu, kuid “ta kiitis Stefanose hukkamise heaks”.21<\/a> Tal olid meeles Iisraeli l\u00e4bielud Siinai jalamil. Kas ei olnud just \u00f4iglane ja\u00a0 p\u00fcha Jumal see, kes k\u00e4skis s\u00f4nakuulmatud kividega surnuks vista v\u00f4i noolega maha lasta?<\/p>\n

“Jumal, palun andesta Saulusele!”<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kuidas v\u00f4is Jumal v\u00f4ita oma s\u00f4braks sellist meest nagu Saulus? Kuidas v\u00f4is temast saada tegelikult s\u00f4braliku Jumala s\u00f4ber?<\/p>\n

Issand otsustas kohtuda oma tulevase s\u00f4braga Damaskuse teel. Saulust olid vaevanud m\u00e4lestused Stefanose hukkamisest. Stefanos oli ilmutanud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset P\u00fchakirja tundmist, Sauluse s\u00fcdametunnistus aga hindas ikka veel suuresti t\u00f4e autoriteeti.<\/p>\n

V\u00f4ib-olla aga vaevas teda eriti m\u00e4lestus Stefanose andeksandmispalvest vahetult enne surma: “Issand, \u00e4ra arva seda pattu neile s\u00fc\u00fcks!”22<\/a>\u00a0 Saulus oli kuulnud, et \u00fclemketser Jeesus oli lausunud samad s\u00f4nad ristil: “Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!”23<\/a>\u00a0 Kui need kaks meest t\u00f4esti jumalakartmatud ketserid olid, kuidas suutsid nad taluda selliseid piinu jumaliku v\u00e4\u00e4rikusega ning ilmutada pealegi armastust?<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Saulus v\u00f4is arutleda: Mida aga \u00f6elda siis k\u00f4igist neist lugudest jumaliku viha ja k\u00e4ttemaksu kohta, \u00f4igluse rakendamisest, et v\u00e4lja juurida nii patt kui patused? Kas ei olnud just koguduse juhid ja teoloogid need, kes usaldasid talle selle ebameeldiva, kuid p\u00fcha missiooni? Nii j\u00e4tkaski Saulus teekonda Damaskuse poole, “turtsudes ikka veel \u00e4hvardamise ja tapmisega Issanda j\u00fcngrite vastu”.24<\/a><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kas Jumalal olnuks otstarbekas puudutada Saulust \u00f4rnalt \u00f4last ning k\u00fcsida: “\u00dcks hetk, Saulus, kas v\u00f4iksin sulle midagi \u00f6elda?” Saulus poleks Jumala puudutust isegi tundnud! Kindlasti poleks ta kuulnud “vaikset, tasast h\u00e4\u00e4lt”. Esmalt pidi juhtuma midagi dramaatilist, et Sauluse t\u00e4helepanu paeluda.<\/p>\n

Silmapimestava valguse s\u00e4hvatades pani Jumal Sauluse Damaskuse teel pikali. Veel enam – et v\u00f4ita tema jagamatut t\u00e4helepanu, et ta kuuleks, mida Jumalal talle tegelikult \u00f6elda oli, v\u00f4ttis Ta Sauluselt teatud ajaks n\u00e4gemise.<\/p>\n

Kui Saulus abitult seal teel lamas, pidi ta t\u00f4esti vapustatud olema, kui avastas, et tema r\u00fcndaja polnud keegi muu kui see vaikne ja tasane ketser, keda ta oli p\u00f4lanud kui n\u00f4rka inimest. \u00d4petas ju Jeesus sellist rumalust nagu armastada oma vaenlasi ning palvetada isegi roomlaste eest!<\/p>\n

“Ta oleks v\u00f4inud mind n\u00fc\u00fcdsama tappa,” v\u00f4is Saulus edasi m\u00f4tiskleda. “Mina oleksin just nii toiminud, olnuks ma Tema asemel. Miks ei h\u00e4vitanud Ta mind samal kombel nagu mina olen h\u00e4vitanud Tema j\u00fcngreid? Seeasemel kuulen ma Teda k\u00f4nelevat minuga lahkelt minu oma emakeeles!25<\/a>\u00a0 Ja ta k\u00f4neleb minu s\u00fcdametunnistusest!”<\/p>\n

“Mul on kahju, Issand. Ma eksisin r\u00e4ngalt. Palun v\u00f4ta n\u00fc\u00fcd mind vastu oma sulasena ning \u00fctle, mida sa tahad, et ma teeksin.” Ja t\u00f4esti,\u00a0 aastaid hiljem v\u00f4is Saulus – n\u00fc\u00fcdne Paulus – esitleda end Rooma kirjas v\u00e4\u00e4rikalt\u00a0 “Jeesuse Kristuse sulasena”.26<\/a><\/p>\n

Paulus, Jumala sulane<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Jumal aga soovis, et Saulus saaks enamaks kui lihtsalt kuuletuvaks sulaseks. Sel korral ei andnud Ta Saulusele rohkem erilisi juhtn\u00f6\u00f6re, peale selle, et \u00fcles t\u00f4usta ja Damaskusse minna. “Seal \u00a0\u00a0 sulle \u00f6eldakse k\u00f4ik, mis sulle on m\u00e4\u00e4ratud teha.”27<\/a><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Ananiase-nimeline mees kohtas Saulust linnas ja tervitas teda s\u00f4bralikult: “Saul, vend, n\u00e4e j\u00e4lle!”28<\/a>\u00a0 Ning siis k\u00f4neles Ananias Jumala suurtest ootustest selle uue j\u00fcngri suhtes. Saulus pidi saama Jumala kaast\u00f6\u00f6liseks t\u00f4e kuulutamisel. Ananias j\u00e4tkas: “Meie esiisade Jumal on sind enne valinud tundma tema tahtmist ja n\u00e4gema seda \u00d4iget ja kuulma h\u00e4\u00e4lt tema suust, sest sa pead olema tema tunnistaja k\u00f4igi inimeste ees neis asjus, mida sa oled n\u00e4inud ja kuulnud.”29<\/a><\/p>\n

Paulus, Jumala m\u00f4istev s\u00f4ber<\/strong><\/div>\n
\n

Kui Paulus m\u00f4tiskles selle \u00fcle, kui veenvalt ja kindlalt, kuid samal ajal taktitundeliselt Jumal teda Damaskuse teel kohtles, muutus ta enamaks kui lihtsalt ustavaks sulaseks. Ta sai Jumalat s\u00fcgavalt m\u00f4istvaks s\u00f4braks, kelle k\u00f4rgeim eesm\u00e4rk oli anda tunnistust t\u00f4est oma Issanda kohta ja kes kohtles teisi nii, nagu Jumal oli kohelnud teda.<\/p>\n

“V\u00f4tke mind eeskujuks, nagu minagi v\u00f4tan Kristuse,” kirjutas ta korintlastele.30<\/a>\u00a0 Iialgi enam ei kasutanud ta sunnimeetodeid. Nendele, kes temaga \u00fchel n\u00f4ul ei olnud – isegi t\u00e4htsates asjades – tavatses ta \u00f6elda: “Iga\u00fcks olgu enese m\u00f4ttes kindel omas veendumuses.”31<\/a>\u00a0 Neilt aga, kes tundsid endil olevat \u00f4iguse teisi kritiseerida ja hukka m\u00f4ista, k\u00fcsis ta: “Kes oled sina, et sa m\u00f4istad hukka teise?”32<\/a><\/p>\n

Koheldes Kristuse-sarnaselt Korintose koguduse s\u00fcgavalt pattu langenud liikmeid, n\u00e4itas Paulus, kui h\u00e4sti ta tundis Jumalat ning m\u00f4istis s\u00f4pruse ja usalduse olemust. Esmalt apelleeris ta nende loogilisele m\u00f4istusele ja armastusele. Just korintlastele kirjutas ta oma kuulsa peat\u00fcki armastusest, mida n\u00fc\u00fcd tunneme 1.Korintose kirja 13. peat\u00fckina. Neile aga ei avaldannud see mingit m\u00f4ju. P\u00f4lglikult h\u00fclgasid nad apostli n\u00f4uanded.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Enne Damaskuse teed oleks Paulus teadnud t\u00e4pselt, mida n\u00fc\u00fcd ette v\u00f4tta – vangi, ning m\u00f4ned kividega surnuks visata! N\u00fc\u00fcd olid sellised meetodid unustatud. Paulus otsustas k\u00fclastada korintlasi isiklikult, reisides Efesosest Korintosse. Seal said talle – tema n\u00f4rkuse ja k\u00f4hkluse p\u00e4rast! – osaks r\u00e4ngad solvangud. Korintlased ei tunnistanud teda apostliks ning esitasid \u00fcle\u00fcldse v\u00e4ljakutse tema \u00f4igusele neile mingeidki etteheiteid teha.<\/div>\n
\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 M\u00f4ned pilkasid: “Tema kirjad on k\u00fcll ranged ja v\u00f4imsad, kuid ihulikult meie juures olles on ta n\u00f4rk ja ta k\u00f4ne on k\u00f4hn!”33<\/a>\u00a0 Ilmselt ei v\u00f4etud teda t\u00f4siselt – kuni ta tegi midagi, mis nende lugupidamise v\u00f4itis.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Paulus p\u00f6\u00f6rdus tagasi Efesosesse, et otsustada, mida teha edasi. Oli selge, et \u00f4rnad s\u00f4nad armastusest v\u00f4ivad probleemi vaid keerulisemaks muuta. Meenutage n\u00e4idet \u00f4petajast p\u00f4levas koolimajas – kas peaks ta riskima v\u00e4\u00e4ritim\u00f4istmisega karmilt h\u00e4\u00e4lt t\u00f4stes? Kas s\u00fc\u00fcdistavad nad teda siis veel k\u00f4hkluses – v\u00f4i hoopis vastur\u00e4\u00e4kivuses omaenda armastuse-peat\u00fckiga?<\/div>\n
\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Ta oli tahtlik j\u00e4rgima Kristuse eeskuju – kui ta vaid teaks, mida Issand ise sellises olukorras teeks! Kuid – ta\u00a0\u00a0 t e a d i s !\u00a0 Kristus t\u00f4stis\u00a0 oma h\u00e4\u00e4lt Siinail, et v\u00f4ita Iisraeli aukartust ja t\u00e4helepanu. Ta t\u00f4stis seda taas Damaskuse teel – ning tema endine vaenlane\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 oli talle selle eest igavesti t\u00e4nulik.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Paulus tegi otsuse. Ta saatis Korintosesse h\u00e4vitava kirja. See oli nii karm, et ta seda kirjutades nuttis. Kartes v\u00e4\u00e4riti m\u00f4istetud saada, ei suutnud ta oodata vastust, vaid asus taas teele Korintose poole. Ta hakkas juba kahetsema, et oli nii kirjutanud, kuid see meeleolu ei kestnud kaua. Juba teel olles sai ta teateid, et h\u00e4daabin\u00f4u oli tulemusi andnud. H\u00e4\u00e4le t\u00f4stmine oli m\u00f4junud! Ta kiri oli v\u00f4etud vastu “kartes ja v\u00e4risedes”. Taasleitud lugupidamisega olid apostli n\u00f4uanded j\u00e4\u00e4gitult omaks v\u00f4etud.34<\/a><\/div>\n
\n

Kas sellist Jumalat, kes laskis Aakani kividega surnuks visata, on v\u00f4imalik usaldada?<\/strong><\/p>\n

\n<\/div>\n<\/div>\n

Nii nagu nuttis Paulus Korintose patustele kirjutades, nii pidi ka kindlasti nutma Jumal, kui ta k\u00e4skis hukata Aakani koos kogu ta perega. Ta k\u00e4skis nende oma rahva esindajatel nad kividega surnuks visata ning seej\u00e4rel p\u00f4letada k\u00f4ik, mis neist j\u00e4rele j\u00e4i. Kas t\u00f4esti v\u00f4ib sellist Jumalat iial usaldada kui s\u00f4pra?<\/div>\n
\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 L\u00e4henedes vaenuliku Kaanani piiridele, oli Iisraeli ainus lootus rahvana s\u00e4ilida v\u00f4tta Jumalat k\u00fcllalt t\u00f4siselt, et j\u00e4rgida Tema n\u00f4uandeid k\u00f4igis \u00fcksikasjades. Oli oht, et Aakani m\u00e4ssumeelne ja lugupidamatu vaim v\u00f4ib levida kogu Iisraeli leeris.35<\/a><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Ajastul, mil inimese elu oli \u00fcliodav – rahvas oli juba teatanud Joosuale, et iga\u00fcks, kes juhile ei kuuletu, tuleb surmata – oli oluline, et ka Jumala distsiplineerimismeetodid oleksid k\u00fcllalt kohutavad ja dramaatilised, et vajalikku muljet j\u00e4tta.36<\/a>\u00a0 Kuid samal ajal, kui kivid ohvreid tabasid – kuidas k\u00fcll pidi Tema, kes paneb t\u00e4hele isegi v\u00e4ikese varblase langemist, seda kohutavat hetke vihkama!<\/div>\n
\n

J\u00e4rjekindel pilt Jumalast<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Sada kolmk\u00fcmmend viis korda korratud teekond l\u00e4bi k\u00f4igi kuuek\u00fcmne kuue raamatu – koos tuhandete kaaslastega – on mind ikka ja j\u00e4lle veennud, et Piibli aruanne annab meile j\u00e4rjekindla pildi Jumalast – Jumalast, kes on k\u00fcll l\u00f4pmatult v\u00e4gev, kuid samal ajal ka samav\u00f4rra armuline ja usaldusv\u00e4\u00e4rne, kelle l\u00f4ppeesm\u00e4rgiks oma lastega on vaba ja m\u00f4istev s\u00f4prus.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6tades selle eesm\u00e4rgi nimel on Jumal tahtlik laskuma meie tasemele, et kohata meid seal, kus me oleme. Ta ei juhi meid edasi kiiremini kui oleme suutelised Teda j\u00e4rgima. Ta k\u00f4neleb keelt, mida suudame m\u00f4ista ja respekteerida. Et hoida avatuna \u00fchenduskanalid, on Ta sageli pidanud kasutama \u00e4\u00e4rmuslikke abin\u00f4usid, riskides saada m\u00f4istetud v\u00e4\u00e4riti.<\/p>\n

Jumala vaenlaste ning hooletute vaatlejate jaoks on need abin\u00f4ud ebas\u00f4braliku Jumala teod. Tema m\u00f4istvate s\u00f4prade silmis on aga tegemist j\u00e4rjekordse kinnitusega Jumala usaldusv\u00e4\u00e4rsusest. See on ka nende usalduse aluseks. Ilma sellise usalduseta ei saa olla t\u00f4elist s\u00f4prust.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kui Jumal t\u00f4esti soovib, et\u00a0 oleksime Tema s\u00f4brad, miks Ta siis P\u00fchakirja lehek\u00fclgedel nii sageli ebas\u00f4bralikuna n\u00e4ib? Kas siis Piibel ei \u00f4peta, et see, kes soovib s\u00f4pru, peab ka ise s\u00f4brana k\u00e4ituma? Piibel n\u00e4ib t\u00f4esti v\u00e4itvat seda\u00a0 \u00d4ps 18,24 – eriti 1611.a. t\u00f4lgitud nn. “kuningas Jamesi\u00a0 t\u00f4lkes”: “Inimene, kellel on s\u00f4pru, peab k\u00e4ituma ka ise […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":1188,"menu_order":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-1200","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1200","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1200"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1200\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1188"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1200"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}