{"id":1195,"date":"2012-07-22T04:15:02","date_gmt":"2012-07-22T04:15:02","guid":{"rendered":"https:\/\/speakingwellofgod.ootartb0-liquidwebsites.com\/?page_id=1195"},"modified":"2012-07-22T04:15:02","modified_gmt":"2012-07-22T04:15:02","slug":"sooviksin-pigem-et-oleksite-mu-sobrad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/kirjalikke-materjale\/teenistujad-voi-sobrad\/sooviksin-pigem-et-oleksite-mu-sobrad","title":{"rendered":"SOOVIKSIN PIGEM, ET OLEKSITE MU S\u00d4BRAD!"},"content":{"rendered":"

T<\/strong>egelikult k\u00f4lasid Jeesuse s\u00f4nad sel \u00f4htul \u00fclemises toas1<\/a> aramea keeles. Johannes pani need kirja kreeka keeles. Otsene t\u00f4lge\u00a0 kreeka keelest k\u00f4lab: “Ma ei h\u00fc\u00fca teid enam sulasteks…” Tegelikult on kreekakeelse s\u00f4na t\u00e4pne t\u00e4hendus “orjad” \/vt. eesti k. u.t. – Tlk.\/, kuid m\u00f4nikord kohkume selle termini karmist t\u00e4hendusest veelgi enam. “Ma ei h\u00fc\u00fca teid enam sulasteks \/orjadeks\/, sest sulane ei tea, mida ta isand teeb. Vaid ma olen teid nimetanud s\u00f4pradeks, sest ma olen teile teada andnud k\u00f4ik, mis ma oma Isalt olen kuulnud.” \/Teksti teine pool on s\u00f4nas\u00f4nalt eesti k. uuest t\u00f4lkest – Tlk.\/<\/p>\n

Pange t\u00e4hele piiri, mille Jeesus t\u00f4mbab sulase ja s\u00f4bra vahele. Sulasele ei ole antud ees\u00f4igust oma isanda t\u00f6\u00f6asjadest aru saada. Tema asi on teha, mis talle \u00f6eldakse. Ei mingeid k\u00fcsimusi. Ei migeid p\u00f4hjendusi. Lihtsalt: “Jah, s\u00f6\u00f6r. Nagu soovite, s\u00f6\u00f6r!”<\/p>\n

Et t\u00f4esti selgeks teha, et Ta sellist pimedat kuulekust ei soovi, meenutas Jeesus j\u00fcngritele seda, mida Ta oli k\u00f4nelnud neile oma Isa t\u00f6\u00f6st. See teadmine tegi neil v\u00f4imalikuks osutada Talle seda, mida Ta tegelikult soovis – m\u00f4istvate, arusaavate s\u00f4prade vaba koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Kas ei n\u00e4i aga meile – n\u00f4rkadele, patustele, surelikele inimolevustele – s\u00fcndsam olla lihtsalt sulased, kes mingeid k\u00fcsimusi ei esita? Tegelikult kasutavad paljud \u00fcht Pauluse teksti kirjas roomlastele, kaitstes seisukohta, nagu ei tohiks Jumala ustavad sulased iial s\u00f6andada k\u00fcsimusi esitada. Rm 9,20 annab apostel vastuse ilmselt segaduses ja v\u00f4ib-olla m\u00f4nev\u00f4rra pahasele k\u00fcsijale:<\/p>\n

“Kes siis sina oled, et sa tahad vaielda Jumala vastu? Kas see, mis tehtud, \u00fctleb oma tegijale:”Miks sa mu n\u00f4nda tegid?”<\/p>\n

N\u00e4ib, et selline j\u00e4rsk vastus paneb k\u00f4ik paika ja teeb j\u00e4rsu l\u00f4pu igasugustele p\u00fc\u00fcetele Jumala asju m\u00f4ista. Ja v\u00e4idetakse, et<\/p>\n

selline seisukoht ongi inimolevustele kohane. “Jumal, \u00fctle meile lihtsalt, mida Sa soovid, et me usuksime, ning me usume seda. \u00dctle meile vaid, mida me tegema peame, ja me teeme seda!” See on sulaste jutt – ning pole sugugi koosk\u00f4las Jh 15,15 pakutud s\u00f4pruse ja m\u00f4istmisega. Ja ometi – kui palju kordi olen kuulnud teoloogilistel diskussioonidel tsiteeritavat Rm. 9,20, mis eeldatavasti igasugustele vaidlustele peab l\u00f4pu tegema!<\/p>\n

On \u00e4\u00e4retult oluline, et loeksime seda teksti alati laiemas kontekstis. Rooma kirja kaheksas esimeses peat\u00fckis selgitab Paulus, et Jumal pakub vabalt s\u00f4prust ja lunastust k\u00f4igile, kes otsustavad Teda usaldada. K\u00f4ik on v\u00f4rdsed vaatamata rassile, rahvusele, soole, positsioonile \u00fchiskonnas. Jumal on meie k\u00f4igi Isa.<\/p>\n

“Ei, see pole \u00f4iglane,” vaidleb keegi Pauluse kuulajaskonnast vastu. “Jumal esitas selle pakkumise vaid meie esiisale Aabrahamile ja ainult Aabrahami j\u00e4reltulijatel on see k\u00f4rge ees\u00f4igus.”<\/p>\n

Paulus m\u00f6\u00f6nab v\u00e4ite \u00f4igsust, siis aga l\u00e4heb ta arutluses edasi, selgitades, et mitte k\u00f4ik Aabrahami j\u00e4reltulijad liha poolest ei ole Jumala armulist pakkumist vastu v\u00f4tnud. Ta kinnitab, et isa<\/p>\n

Aabrahami t\u00f4elised j\u00e4reltulijad on k\u00f4ik need, kes Aabrahami taoliselt on otsustanud Jumalale usaldavateks s\u00f4pradeks olla.<\/p>\n

“See pole t\u00f4si! See pole \u00f4iglane!” tulevad vastuv\u00e4ited.<\/p>\n

Ja Paulus vastab Rm 9,20: “Kas teie, kes olete vaid inimolevused, s\u00f6andate dikteerida Jumalale, kuidas Ta tohib ja kuidas Ta ei tohi oma Universumit valitseda?” Jumalal, Universumi ja meie k\u00f4igi Loojal, kes selles Universumis elame, on ilmselt suver\u00e4\u00e4nne \u00f4igus valitseda seda igal viisil – nii nagu Ta \u00f4igeks peab. Hea s\u00f4num on aga see, et Ta on muutmatult p\u00fchendunud Universumi valitsemisele vabaduse ja s\u00f4pruse \u00f4hkkonnas – ning\u00a0 k \u00f4 i k\u00a0 Tema lapsed on kutsutud selles osalema.<\/p>\n

Rm 9,20 tekst ei ole m\u00f4eldud keelamaks aukartlikku k\u00fcsitlemist v\u00f4i s\u00f4bralikku p\u00fc\u00fcet m\u00f4ista. Pigem on see \u00fcllatush\u00fc\u00fce,\u00a0 et\u00a0 keegi\u00a0 s\u00f4andab olla nii m\u00f4istmatu, nii jultunud, et\u00a0 seada kahtluse alla Jumala \u00f4igust oma Universumit nii imelisel viisil valitseda.<\/p>\n

Loomulikult, kui asja \u00fcle s\u00fcgavalt j\u00e4rele m\u00f4tlema hakkame – kuidas v\u00f4iksime meie, inimolevused, olla tegelikes s\u00f4prussuhetes Kellegagi, kes on nii m\u00f4\u00f4tmatult meist \u00fcle, nii kohutav oma majesteetlikkuse ja v\u00e4e poolest, et Piibli kirjelduse kohaselt isegi v\u00e4gevad inglid Tema ligiolekul alandlikult kummarduvad?[i]<\/a> Kuidas v\u00f4ime olla sellise v\u00f4imsa Olevusega l\u00e4hedased s\u00f4brad?<\/p>\n

M\u00f4tles Jeesus Jh 15,15 ehk seda alandlikku, ligip\u00e4\u00e4setavat olemust, mis Tal inimesena inimeste seas elades oli? V\u00f4i m\u00f4tles Ta sealjuures ka Teda, keda kutsume Isaks? \u00dcks igihaljastest vaimulikest lauludest k\u00f4lab: “Oh kui hea on s\u00f4ber Jeesus…” Kas olete iial kuulnud kedagi laulmas: “Oo, milline s\u00f4ber on meile Isa”?<\/p>\n

Jeesus oli oma j\u00fcngrid juba selleks ette valmistanud. “Kui te olete Mind n\u00e4inud, siis olete ka Isa n\u00e4inud. Kui te usaldate Mind, usaldate ka Isa.” Ta oli seda k\u00f4nelnud vahetult enne seda, kui j\u00fcngritele\u00a0 oma s\u00f4prust pakkus. [ii]<\/a> Pisut hiljem Ta lisas: “Isa ise armastab teid.”[iii]<\/a><\/p>\n

Kui m\u00f4tlema hakata – kes Jeesus tegelikult on? Paljudes piiblitekstides on Teda kirjeldatud Jumalana, Loojana. Ja v\u00f4ib-olla pole kusagil seda v\u00e4ljendatud selgemalt kui tekstis, mis k\u00f4lab j\u00f4ulukontsertidel H\u00e4ndeli “Messias”:<\/p>\n

“Sest meile s\u00fcnnib laps, meile antakse poeg…kellele pannakse nimeks… V\u00e4gev Jumal, Igavene Isa, Rahuv\u00fcrst!”[iv]<\/a>Me teame, kes on see Rahuv\u00fcrst. Jeesus on \u00fchtlasi ka v\u00e4gev Jumal ja igavene Isa”! Tema on see, kes ei taha meid nimetada sulasteks, vaid pigem s\u00f4pradeks!<\/p>\n

“Jumal on nii \u00f6elnud! See lahendabki kogu asja!” – ??<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kas aga ei n\u00e4i, et Piibel k\u00f4neleb palju rohkem sellest, et peame olema kuulekad sulased – ning saame siis sellele vastavalt ka tasu v\u00f4i karistuse? Jah, see on t\u00f4si. Ja minu t\u00e4helepanek on, et paljud p\u00fchad ja vagad mehed eelistavad just neid “sulasetekste”. Nad p\u00fc\u00fcavad toimida nii, nagu nende meelest ustavad sulased toimima peavad. Nad ei otsi p\u00f4hjendusi.<\/p>\n

Tavatsetakse isegi \u00f6elda: “Usk ei vaja mingeid p\u00f4hjendusi!” Ja kleebitakse\u00a0 auto k\u00fclge silt: “Jumal on nii \u00f6elnud! Ma usun seda! See lahendabki kogu asja!”<\/p>\n

K\u00f4igil ajastutel on olnud vaimulikke juhte, kes on eelistanud sulase-seisust isiklikele suhetele Jumalaga. V\u00e4ites end olevat Jumala esindajad, on nad sellest arusaamisest endi kui Jumala sulaste kohta ammutanud ka suure osa iseenda autoriteedist ja v\u00f4imust. Nad on oodanud, et ka nende alluvad k\u00e4ituksid nende suhtes ustavate sulastena. Ning pidage meeles – sulased ei esita k\u00fcsimusi. Sulased ei k\u00fcsi “Miks?” Ei, sulased ei vaja p\u00f4hjendusi. Nad lihtsalt t\u00e4idavad k\u00e4sku.<\/p>\n

Jim Jones[i]<\/a> veenis oma j\u00e4relk\u00e4ijaid selles t\u00f4es – ning kuulekalt j\u00f4id k\u00f4ik ta \u00fcheksasada j\u00e4rgijat ts\u00fcaniidi ja k\u00f4ik \u00fcheksasada ka surid. Kui nad vaid oleksid esitanud m\u00f4ningaidki k\u00fcsimusi, oleksid paljud “Rahva templi” organisatsiooni liikmetest ehk veel elus. Pimedas usus allusid nad oma dementse juhi korraldustele ning ohverdasid end selles 1978. aasta massienesetapus\u00a0 Guyana\u00a0 \u00fcrgmetsas.<\/p>\n

“Olge mu s\u00f4brad – v\u00f4i ma h\u00e4vitan teid”?<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Neil, kes on lugenud paljusid Piibli hoiatusi h\u00e4vitamise kohta, tekib loomulikult k\u00fcsimus: Kuidas v\u00f4ime olla s\u00f4brad kellegagi, kes \u00e4hvardab meid tulesurmaga, kui me s\u00f4na ei kuula? Kas Jumal t\u00f4esti \u00fctleb: “Olge mu s\u00f4brad – v\u00f4i ma h\u00e4vitan teid”?<\/p>\n

Kui\u00a0 kuningas Nebukadnetsar omal ajal \u00fctles: “P\u00f4lvili – v\u00f4i ma lasen teid p\u00f4levasse ahju visata”[i]<\/a> – ilmutas ta paremat inimps\u00fchholoogia tundmist. Ta ei \u00f6elnud: “\u00d6elge mulle, kui v\u00e4ga te mind armastate, v\u00f4i ma lasen teid tulle vista!” \u00a0On v\u00f4imalik sundida inimesi p\u00f4lvili, kuid pole v\u00f4imalik neid sundida s\u00f4prusele.<\/em><\/p>\n

“Armastage Mind – v\u00f4i j\u00e4tke Mind!”<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 M\u00f4nda aega tagasi sain Valentini p\u00e4eva puhul kaardi, millel oli kujutatud kuulsat koomiksite kangelast kass Garfieldi. Tavaliselt nii \u00e4ge Garfield hoiab peos oma s\u00fcdant ning palub nii veenvalt:”Sinu teha – kas sa armastad mind v\u00f4i j\u00e4tad mu!” Nii v\u00f4ib t\u00f4esti s\u00f4pra v\u00f4ita, kas pole? Kui aga kaardi lahti tegin, v\u00f4isin lugeda sisek\u00fcljelt \u00e4hvardust: “Kui teed vale valiku, murran sul kondid!”<\/p>\n

Ole minu Valentiniks – v\u00f4i ma murran sul kondid? Jah, siin oli m e e l e g a\u00a0 absurdini mindud. Kuidas aga t\u00f4lgitseda Ilmutuse raamatu 14. peat\u00fcki kolmada ingli kohutavat hoiatust ja seostada sellega Jh 15,15 teksti? Kas Jumal \u00fctleb t\u00f4esti: “K\u00f4ige enam soovin Ma sinu armastust ja s\u00f4prust. Kui Ma seda ei saa, siis Ma piinan sind kogu igaviku”? Ons selline pakkumine ligit\u00f4mbav? V\u00f4i peame ehk siiski k\u00fcsima, mida see t\u00e4hendab? Sulased ei esita k\u00fcsimusi! Jah, s\u00f4brad k\u00fcll. S\u00f4ber v\u00f4ib k\u00fcsida lugupidavalt ja aupaklikult: “Aga miks?”<\/p>\n

\n

“K\u00fcsi, k\u00fcsi – kuid arvesta riskiga!”<\/strong><\/p>\n

Mul on veel \u00fcks kaart kass Garfieldiga, kus teda on kujutatud hoidmas \u00fclest\u00f4stetud k\u00e4ppade vahel haamrit ning kurjakuulutavalt hoiatamas: “K\u00fcsi, k\u00fcsi – kuid arvesta riskiga!” On kurb, kuid nii paljudki n\u00e4ivad kuulvat Jumala suust neidsamu s\u00f4nu. Arvan, et suurem risk on\u00a0 <\/span>m i t t e\u00a0 <\/span>k\u00fcsida – muidu v\u00f4ib m\u00f4ni meist l\u00f4petada Jim Jonesi ja ts\u00fcaniidiga.<\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>Piibli meetod on pakkuda t\u00f4endeid, millele uuriva vaimuga s\u00f4brad v\u00f4ivad oma arusaamise rajada. V\u00f4ime \u00f4igusega oodata, et P\u00fchakiri pakub meile n\u00e4iteid, mis demonstreerivad, kuidas meie Taevane Isa oma laste t\u00f4sistesse k\u00fcsimustesse suhtub.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Aabrahami nimetati Jumala s\u00f4braks<\/span><\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>M\u00f4elgem Aabrahamile. Kui Jumal tuli alla Soodomat ja Gomorrat h\u00e4vitama, tegi Ta enne v\u00e4ikese ringi – l\u00e4ks teatama oma vanale s\u00f4brale Aabrahamile, mida kavatseb ette v\u00f4tta.<\/span><\/a>[i]<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\u00a0 <\/span><\/span><\/em>Kas Aabraham vastas: “Noh, kes olen siis mina, et sinu m\u00f4istmatute plaanide kohta k\u00fcsimusi esitada? Kuulen, isand. Olen homme k\u00fcnkan\u00f4lval ja vaatan, kuidas nad p\u00f4levad”?<\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>Ei!<\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>“Jumal, sellisena, nagu mina Sind tunnen, ei saa olla, et Sa teeksid seda, kui seal oleks isegi viisk\u00fcmmend head inimest – isegi nelik\u00fcmmend, ei\u00a0 <\/span>– kolmk\u00fcmend, kaksk\u00fcmmend v\u00f4i veelgi v\u00e4hem. Anna mulle andeks, Issand, kui mu s\u00f4nad n\u00e4ivad aukartusetutena, kuid k\u00f4ige maailma Kohtum\u00f4istja peaks ju\u00a0 <\/span>ikkagi \u00f4iglane olema?”<\/span><\/a>[ii]<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>Kas Jumal vastas Aabrahamile vihaselt: “See on meie s\u00f4pruse l\u00f4pp, Aabraham. Ma pole iial sellist jultumust kuulnud”? Vastupidi!<\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>“Aabraham, n\u00fc\u00fcd ma n\u00e4en, et oled t\u00f4eliselt m\u00f4istev s\u00f4ber, et nii Minuga r\u00e4\u00e4gid. Ma teen sind usaldava s\u00f4bra musterkujuks kogu P\u00fchakirjas.” Nii Vanas kui Uues Testamendis on Aabrahami mainitud kui Jumala parimat s\u00f4pra, kes s\u00f6andas Temalt k\u00fcsida: “Miks, Jumal?”<\/span><\/p>\n

<\/p>\n

Jumalal oli v\u00f4imalik k\u00f4nelda Moosesega kui s\u00f4braga<\/span><\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>M\u00f4ni sajand hiljem \u00fctles Jumal Moosesele: “Ma olen haige ja v\u00e4sinud\u00a0 <\/span>ellest\u00a0 <\/span>rahvast.\u00a0 <\/span>Astu\u00a0\u00a0 <\/span>k\u00f4rvale\u00a0 <\/span>ja lase Mul nad h\u00e4vitada. <\/span><\/p>\n

Ma teen hoopis sinust suure rahva.”<\/span><\/a>[i]<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span> Kas Mooses vastas: “V\u00e4ga hea, Issand. Nii nagu Sa \u00fctled, Issand. Kes olen mina, et Sulle Sinu m\u00f4istetamatute plaanide kohta k\u00fcsimusi esitada? Ja muidugi – ma t\u00e4nan Sind austava pakkumise eest – tee minust suur rahvas!”?<\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>Ei, Mooses ei olnud selline. “Jumal, nagu mina Sind tunnen – Sa ei teeks seda. Peale selle – kui Sa teeksidki, Sa h\u00e4vitaksid omaenda reputatsiooni. Egiptlased saaksid sellest kuulda ning m\u00f4tleksid, et oled liiga n\u00f4rk, et kogu\u00a0 <\/span>see rahvas T\u00f4otatud Maale viia. Jumal – sellisena nagu mina Sind tunnen – Sa ei saaks nii toimida!”<\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>“Jaa-jaa, Mooses, kes Mind veel nii h\u00e4sti tunneks nagu sina? Sa oled Mu t\u00f4eline s\u00f4ber. Sellep\u00e4rast Ma saangi k\u00f4nelda sinuga palgest palgesse – nii nagu k\u00f4neldakse s\u00f4braga.”<\/span><\/a>[ii]<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

“T\u00e4nan sind, Iiob, et sa Mu s\u00f4ber oled!”<\/span><\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/span><\/strong><\/p>\n

 <\/p>\n

Jumalal oli veel Iiob. N\u00e4iliselt Jumalast mahaj\u00e4etuna h\u00fc\u00fcdis Iiob: “Jumal, me olime ju head s\u00f4brad! Me k\u00f4ndisime kogu aja koos. Miks Sa ei k\u00f4nele minuga praegu? \u00dctle palun, mis on juhtunud!”<\/span><\/a>[i]<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>Eliihu ja veel kolm heade kavatsustega s\u00f4pra – kes olid tegelikult “t\u00fc\u00fctavad tr\u00f6\u00f6stijad”<\/span><\/a>[ii]<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span> tulid Iiobile n\u00f4u andma. Eliihu \u00fctles: “Mina k\u00fcll ei s\u00f6andaks Jumalaga r\u00e4\u00e4kida. Ma ei tahaks anda Talle p\u00f4hjust end tappa.”<\/span><\/a>[iii]<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span> Nagu n\u00e4ete, paremal juhul oli Eliihu vaid v\u00e4risev, hirmu tundev sulane.<\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>Iiob seevastu j\u00e4tkas: “Aga mina\u00a0 <\/span>s o o v i n , et Jumal minuga k\u00f4neleks. Palun k\u00f4nele minuga, Jumal! Ma tean, et kui me vaid saaksime k\u00f4nelda, hakkaksin ma m\u00f4istma, miks see k\u00f4ik minuga juhtunud on!”<\/span><\/a>[iv]<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>Viimaks sekkus Jumal ise Iiobi ja ta s\u00f4prade m\u00f4ttevahetusse: “Sul on \u00f4igus, Iiob. Sinu n\u00f4uandjad ei tunne Mind nii nagu sina.T\u00e4nan sind, Iiob, et sa Mu s\u00f4ber oled! T\u00e4nan sind, et sa minu kohta t\u00f4tt oled r\u00e4\u00e4kinud!”<\/span><\/a>[v]<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Kui j\u00fcngrid vaid oleksid Jeesuse s\u00f4pruse-pakkumise vastu v\u00f4tnud,\u00a0 <\/span>oleksid\u00a0 <\/span>nad\u00a0 <\/span>tundnud\u00a0 <\/span>end\u00a0 <\/span>vabad\u00a0 <\/span>esitamaks\u00a0 <\/span>k\u00fcsimusi sealsamas, \u00fclemises\u00a0 <\/span>toas. N\u00e4iteks selliseid: “Kui Sa soovid, et me Su s\u00f4brad oleksime, miks on siis Piiblis nii palju “sulaste k\u00f4net”? Kui armastust ja s\u00f4prust ei saa sundida, miks on siis nii palju k\u00f4neldud k\u00e4sust”?\u00a0 <\/span><\/span><\/p>\n

“\u00dctle oma vennale, et sa teda armastad!”<\/span><\/strong><\/p>\n

V\u00f4ib-olla tuleb sul meelde ammune juhtum lapsep\u00f4lvest, kui sa oma v\u00e4ikesele vennale s\u00f4rmega silma torkasid? Ema sai muidugi\u00a0 <\/span>varsti aru, kes s\u00fc\u00fcdi on.<\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>“\u00dctle oma vennakesele, et sul on kahju!”<\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0 <\/span>\u00a0\u00a0<\/span>Sul aga ei olnud \u00fcldse kahju! T\u00f4tt-\u00f6elda – sa oleksid soovinud tal veel teisegi silma torgata! Ema aga seisab siinsamas – ning ema on tugevam kui sina! Nii sa \u00fctledki: “Mul on kahju…” Kui \u00f4\u00f4nsalt need s\u00f4nad k\u00f4lasid!<\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>Ema aga teeb asja veel halvemaks! “\u00dctle oma vennale, et sa teda armastad!”\u00a0 <\/span>Kas m\u00e4letad, kuidas\u00a0 <\/span>n e e d\u00a0 <\/span>s\u00f4nad k\u00f4lasid?<\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>Asi l\u00e4heb aga\u00a0 <\/span>v e e l g i\u00a0 <\/span>hullemaks. “N\u00fc\u00fcd anna oma v\u00e4ikesele vennale musi!”<\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>“Ema, ma ei saa!”<\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>“Ma \u00fctlesin: “Anna oma vennale musi!” Muidu tuleb sul minuga tegemist teha!”. Kas m\u00e4letad\u00a0 <\/span>s e l l e\u00a0 <\/span>suudluse kvaliteeti?<\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>Kui kurb, et Jumalal tuli kord koguda oma lapsed kokku Siinai m\u00e4e jalamile<\/span><\/a>[i]<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>, et neile seal korraldus anda – armastada Teda ja \u00fcksteist, l\u00f4petada \u00fcksteise vihkamine ja tapmine, l\u00f4petada ebamoraalsus ja valetamine. Kui \u00fchel isal tuleb oma lastega selliselt talitada, on olukord perekonnas t\u00f4esti t\u00f4sine!<\/span><\/div>\n
Armastust ei saa sundida<\/span><\/strong><\/div>\n

<\/div>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span><\/span><\/em><\/strong>Nagu apostel Paulus selgitab, lisati k\u00e4sk \u00fcleastumise p\u00e4rast.<\/span><\/a>[i]<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span> Tegelikult neid v\u00e4\u00e4rtusi, mida Jumal k\u00f4ige enam oma lastele soovib anda – rahu, armastust, \u00f4nne ja usaldavat s\u00f4prust – ei saa pakkuda\u00a0 <\/span>seadusandlusega,\u00a0 <\/span>veel v\u00e4hem hirmu sunnil. “Ei v\u00e4e ega <\/span><\/p>\n

v\u00f4imu l\u00e4bi, vaid minu Vaimu l\u00e4bi, \u00fctleb v\u00e4gede Jehoova.”<\/span><\/a>[ii]<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span> Ainult sel viisil, nagu t\u00f6\u00f6tab Vaim – armastuse ja t\u00f4e Vaim – v\u00f4ib inimesi<\/span><\/p>\n

veenda andma vabatahtlikult Jumalale, mida Ta soovib. Jah, teil on v\u00f4imalik inimesi sundida olema sulased. Te ei saa aga neid sundida olema teie s\u00f4brad!<\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>Sooviksin, et j\u00fcngrid oleksid palunud Jeesust sealsamas \u00fclemises toas selgitada, miks Ta nii ulatuslikult oli k\u00f4nelnud Jumala k\u00e4sust. N\u00e4ib ju vastuolulisena nii inimliku kogemuse kui kaine m\u00f4istuse suhtes k\u00e4skida inimesi armastada Jumalat ja \u00fcksteist. Ja ometi – vahetult enne ja vahetult p\u00e4rast s\u00f4pruse pakkumist Jh 15,15 kordas Jeesus armastuse k\u00e4sku. “See on minu k\u00e4sus\u00f4na, et te armastaksite \u00fcksteist n\u00f4nda nagu mina teid olen armastanud!”\u00a0 <\/span>“Seda ma k\u00e4sin teid, et te armastaksite \u00fcksteist!”<\/span><\/a>[iii]<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>Samas vestluses lisas Jeesus: “Teie olete mu s\u00f4brad, kui te teete, mida mina teid k\u00e4sin.”<\/span><\/a>[iv]<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span> Kas olete iial proovinud niiviisi kellegagi s\u00f4braks saada? Mis juhtuks, kui sa l\u00e4heksid koolis teise \u00f4pilase juurde ning \u00fctleksid: “Sa v\u00f4id mu s\u00f4ber olla – seni kui teed nii, nagu ma sind k\u00e4sin!”\u00a0 <\/span>Kui selline oleks sinu arusaamine s\u00f4prusest,\u00a0 <\/span>oleks ime, kui sul palju s\u00f4pru oleks!<\/span><\/p>\n

On suur au olla Jumala sulane<\/span><\/strong><\/p>\n

 <\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>Kes meist oleks s\u00f6andanud esitada Jumalale Jh. 15,15 uskumatu pakkumise?\u00a0 <\/span>“Me ei taha enam olla Sinu sulased! Me n\u00f4uame, et Sa n\u00fc\u00fcdsest peale nimetaksid meid oma s\u00f4pradeks!”<\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>Tegelikult on ju suur au olla Jumala sulane. Kui rahuldustpakkuv v\u00f4ib olla kuulda kord Jumala suust s\u00f4nu: “H\u00e4sti tehtud, sina hea ja ustav sulane!” Kuid see on Jumal ise, kes pakub meile midagi paremat – midagi v\u00f4rratult paremat – olla Tema m\u00f4istvad, arusaavad s\u00f4brad.<\/span><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Me ei tohiks v\u00f4tta ka naljana \u00fclalnimetatud kleepekat auto kaitseraual: “Jumal on nii \u00f6elnud! Mina usun seda! See lahendabki kogu asja!” Jumal on t\u00f4esti “\u00f6elnud”: “Ma ei nimeta teid\u00a0 enam\u00a0 oma\u00a0 sulasteks,\u00a0 sest\u00a0 sulased teevad vaid seda, mida\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 neile \u00f6eldakse. Ma nimetan teid pigem oma s\u00f4pradeks, sest soovin, et te m\u00f4istaksite, mida ma teen!”\u00a0 T\u00f4eliselt\u00a0 “hea ja ustav\u00a0 sulane” p\u00fc\u00fcab elada selle “kaitseraua loosungi” kohaselt ning v\u00f4tab\u00a0 v\u00e4ga t\u00f4siselt Jumala s\u00f4nu s\u00f4pruse-pakkumise kohta.<\/p>\n

\n

Mina sooviksin pigem olla Jumala s\u00f4ber<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kas sa pead ennast Jumala sulaseks v\u00f4i s\u00f4braks?<\/p>\n

Jah, sa v\u00f4id \u00f6elda: “Mul on midagi veelgi paremat varuks.Ma pean ennast Jumala lapseks!” Aga miks on parem olla Jumala laps?<\/p>\n

“Lastel on ju ees\u00f4igused. Ma hindan k\u00f4rgelt neid \u00f4igusi, mille Jeesus mulle nii k\u00f4rge hinnaga on hankinud!”<\/p>\n

V\u00f4i nagu ma kuulsin \u00fcht meest hiljuti k\u00f4nepuldist lausumas: “Kui saan taevavsse ja kohtan Jumalat, kes imestab, kuidas minusugune inimene on sinna saanud, siis tuleb mul Talle vaid meenutada oma \u00f4igusi. Ma ei peagi tingimata Talle meeldima. Tal tarvitseb vaid n\u00e4ha, et mul on \u00f4igus seal olla!”<\/p>\n

Minu jaoks on see “sulase jutt”. Ning kindlasti mitte eriti s\u00f4bralik – mitte s\u00f4bra-jutt! Peale selle tunnen ma paljusid lapsi, kes ei ole oma isa s\u00f4brad. Absalom oli k\u00fcll Taaveti poeg, kuid samal ajal ta vihaseim vaenlane.[i]<\/a><\/p>\n

Seega pean \u00fctlema enda kohta: sooviksin t\u00f4esti olla pigem Jumala s\u00f4ber kui lihtsalt Tema laps. Ja ometi – me oleme \u00f4nnelikus olukorras: v\u00f4ime olla k\u00f4ik kolm korraga. Meil ei tarvitsegi valida kolme v\u00f4imaluse vahel.<\/p>\n

Ma usun t\u00f4esti, et on suur au olla Jumala sulane – eriti, kui oleme ustavad sulased. Usun samuti, et on suur ees\u00f4igus olla nimetatud Jumala lapseks. \u00dcle k\u00f4ige aga soovin olla Tema s\u00f4ber. Usaldav – ja usaldusv\u00e4\u00e4rne – s\u00f4ber!<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tegelikult k\u00f4lasid Jeesuse s\u00f4nad sel \u00f4htul \u00fclemises toas1 aramea keeles. Johannes pani need kirja kreeka keeles. Otsene t\u00f4lge\u00a0 kreeka keelest k\u00f4lab: “Ma ei h\u00fc\u00fca teid enam sulasteks…” Tegelikult on kreekakeelse s\u00f4na t\u00e4pne t\u00e4hendus “orjad” \/vt. eesti k. u.t. – Tlk.\/, kuid m\u00f4nikord kohkume selle termini karmist t\u00e4hendusest veelgi enam. “Ma ei h\u00fc\u00fca teid enam sulasteks […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":1188,"menu_order":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-1195","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1195","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1195"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1195\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1188"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1195"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}