{"id":1191,"date":"2012-07-22T03:57:25","date_gmt":"2012-07-22T03:57:25","guid":{"rendered":"https:\/\/speakingwellofgod.ootartb0-liquidwebsites.com\/?page_id=1191"},"modified":"2012-07-22T03:57:25","modified_gmt":"2012-07-22T03:57:25","slug":"kas-sa-kardaksid-kohtuda-jumalaga","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/kirjalikke-materjale\/teenistujad-voi-sobrad\/kas-sa-kardaksid-kohtuda-jumalaga","title":{"rendered":"KAS SA KARDAKSID KOHTUDA JUMALAGA?"},"content":{"rendered":"

K<\/strong>as sa kardaksid kohtuda Jumalaga?”<\/p>\n

“Jaa, \u00f4udselt!”<\/p>\n

“Aga…miks?”<\/p>\n

Kalmistul tibas vihma. Sotlasest hauakaevaja seisatas hetkeks ning silmitses tuhandeid hauakive vana kiriku \u00fcmber. (Mees oli kohakaasluse alusel veel kiriku p\u00fchap\u00e4evakooli eestseisjaks.)<\/p>\n

“Aga Piiblis on ju nii palju kohutavaid lugusid!”<\/p>\n

Olin esitanud sama k\u00fcsimuse paljudele inimestele Briti saartel, inimestele v\u00e4ga erinevatest keskkondadest. Mul oli seljataga peaaegu kaksk\u00fcmmend tuhat kilomeetrit selle kauni saareriigi eri osades. Soovisin m\u00f4ista, miks inimesed sellel kunagi l\u00e4binisti kristlikul maal veel n\u00fc\u00fcdki k\u00e4ivad regulaarselt kirikus – ning tunnistavad end isegi uskuvat Jumalat!<\/p>\n

\u00dchel reisil k\u00fcsitlesin vana daami, kes oli p\u00fchendanud kogu oma pika elu lastele – et neid Piiblit tundma \u00f4petada. “Kas\u00a0 k a\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 t e i e\u00a0\u00a0 kardaksite kohtuda Jumalaga?”<\/p>\n

“Oh, ei sugugi.”<\/p>\n

“Miks mitte?”<\/p>\n

“Piiblis on ju nii\u00a0 palju imelisi jutustusi Jumala armastusest!”<\/p>\n

“Aga mida \u00f6elda k\u00f4igi nende kohutavate lugude kohta?”<\/p>\n

“Ei, me ei p\u00fchenda eriti palju aega kogu sellele julmusele. Mulle meeldib r\u00f4hutada seda, mis k\u00f4neleb Jumala armastusest.”<\/p>\n

“Aga Ilmutuse raamatu tulej\u00e4rv?”<\/p>\n

“Ei mingit probleemi – lastega ei k\u00e4sitle me Piibli viimast raamatut\u00a0 \u00fcldse!”<\/p>\n

“Aga on ju veel veeuputus Esimeses Moosese raamatus, kus Jumal peale kaheksa inimese k\u00f4ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud uputas?”<\/p>\n

“Lastel ei ole ka siin midagi rasket. Neil on teravalt arenenud \u00f4iglusetunne ning neile meeldib eriti lugu sellest, kuidas Jumal need kaheksa laevas olnut p\u00e4\u00e4stis!”<\/p>\n

Hauakaevaja ja see vana usu\u00f4petaja ei kuulu ilmselt nende Suurbritannia elanike hulka, kes kristluse h\u00fcljanud on. Paljude teiste<\/p>\n

puhul on aga just see P\u00fchakirjas esitatud “julmus” neid nii Jumalast kui kirikust v\u00f4\u00f4rduma pannud.<\/p>\n

Inimesi k\u00f4netades kuulsin sageli viiteid p\u00f4rgu \u00f4udustele ning kinnitusi, kui v\u00f4imatu on usaldada Jumalat, kes n\u00f4uab kuulekust igavese piina \u00e4hvardusel. V\u00f4i nagu \u00fcks Shakespeare’i m\u00e4ngiv n\u00e4itleja\u00a0 \u00fcsna \u00e4gedalt kinnitas: “\u00dchegi religiooni jumal ei ole nii julm kui Vana Testamendi Jumal!” Ta meenutas \u00f4udusega lapsep\u00f4lvest tuntud jumalat – ja \u00fchtki usaldusv\u00e4\u00e4rsemat ei olnud selle asemele astunud…<\/p>\n

Kuid Briti saarte elanikud on sama s\u00f4bralikud, nagu olen neid teadnud olevat\u00a0 endistelgi aegadel. Kodu ja perekond on ikka veel \u00fchiskonna keskpunktiks. Seda soojust\u00a0 ja s\u00f4bralikkust aga, mida perekonnad omal ajal leidsid kirikust, otsitakse n\u00fc\u00fcd kusagilt mujalt. \u00dcks lemmikpaikadest on naabruses asuv joogikoht.<\/p>\n

“Miks on kirikud\u00a0 nii t\u00fchjad ja k\u00f4rtsid nii t\u00e4is?”<\/p>\n

“Parem teenindamine, mis muud!” oli \u00fchel Londoni – \u00e4sja pensionile l\u00e4inud – j\u00e4\u00e4tisem\u00fc\u00fcjal vastus valmis. Kepile toetudes silmitses ta\u00a0 enesega rahuloleval ilmel laudadega kinnil\u00f6\u00f6dud k\u00fclakirikut, mille ta endale varsti \u00e4ra\u00a0 osta lootis ning elamuks muuta kavatses.<\/p>\n

“Kas te kardaksite kohtuda Jumalaga?”<\/p>\n

“Misp\u00e4rast? Ma ei karda kedagi. Peale selle olen ma alati korralik inimene olnud. Maaslamajat pole ma kunagi jalaga l\u00f6\u00f6nud.”<\/p>\n

“Kas k\u00e4isite selles kirikus, enne kui see laudadega kinni\u00a0 l\u00f6\u00f6di?”<\/p>\n

“Kirikusse pole ma aastaid saanud.\u00a0 Nojah, v\u00e4ikese poisina k\u00e4isin p\u00fchap\u00e4evakoolis. Kuid selleks mind sunniti!”<\/p>\n

“Kes sundis?”<\/p>\n

“Ema!”<\/p>\n

Nii nagu selle pension\u00e4rist j\u00e4\u00e4tisem\u00fc\u00fcja puhul, kohtasin veel paljusid teisi, kelle emad ja vanaemad olid hoolitsenud nende p\u00fchap\u00e4evakoolis k\u00e4imise eest. Kui nad vanemaks said, t\u00f4id paljud vastuseta j\u00e4\u00e4nud k\u00fcsimused kaasa illusioonide haihtumise. Just seda terminit tarvitati sageli – illusioonide haihtumine Piibli, kiriku, Jumala suhtes. Sellelsamal maal, mis on teinud nii palju Piibli \u00fclemaailmseks levitamiseks, lausus \u00fcks raamatukaupmees: “Kui ma m\u00fc\u00fcn kaks piiblit p\u00e4evas, on mul h\u00e4sti l\u00e4inud!”<\/p>\n

Paljud soovivad, et v\u00f4iksid uskuda<\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/strong>Kuid ehkki <\/strong>nii \u00fcksikisikud kui perekonnad tunnistasid oma uskmatust, kostis ridade vahelt l\u00e4bi nende salajane soov – kui hea oleks siiski, kui oleks Keegi, keda v\u00f4iks usaldada. Kui oleks Jumal, kelle tegudel oleks m\u00f4te t\u00e4nap\u00e4eva inimese jaoks.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/strong><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/strong>“Kas soovite m\u00f4nikord, et v\u00f4iksite veel Jumalat uskuda?”<\/p>\n

“Jah, t\u00f4epoolest,” vastas k\u00f4hklemata \u00fcks tuntud iiri telekommentaator, kes v\u00e4ikese poisina oli igal p\u00fchap\u00e4eval v\u00e4hemalt kolmes kirikus k\u00e4inud ja v\u00f4is praegugi veel piiblitekste peast tsiteerida. “Kuid tema kohta pole lihtsalt t\u00f4endeid!”<\/p>\n

Seistes tillukesel sillal Avoni-\u00e4\u00e4rses Stratfordis – Shakespeare’i linnas – vestlesin alla kanalile vaadates lihaselise mootorratturiga, kes kinnitas, et ta pole iial Jumalat uskunud.<\/p>\n

“Olete kunagi \u00fcldse Piiblit lugenud?”<\/p>\n

“Ei iial!”<\/p>\n

“Kirikus k\u00e4inud?”<\/p>\n

“Ei!”<\/p>\n

“Kui j\u00f4uame oma eluteekonna l\u00f4pule, avastame, et teiselpool on siiski Keegi.”<\/p>\n

“Jah, k\u00fcllap t\u00f4esti.”<\/p>\n

“Kui osutub, et Jumal on t\u00f4esti olemas, kas kardaksite Temaga kohtuda?”<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 “Ei. Kui Jumal on t\u00f4esti olemas, siis olen kindel, et Ta on “oma poiss”!” Noormees ei lausunud neid s\u00f4nu kerglaselt. \u00dcsna t\u00f4siselt lisas ta, et seni kui Jumalast midagi kindlat teada\u00a0 saame,<\/p>\n

peaksime v\u00e4hemalt \u00fcksteise vastu head olema. “Ei, t\u00f4elist p\u00f4rgut ei saa olla!” lausus ta. “P\u00f4rgu – see on inimesed ise. Inimesed, kes on \u00fcksteise vastu hundid!”<\/p>\n

Paistis, nagu m\u00f4tleks see tahumatu v\u00e4limusega siklimees t\u00f4epoolest nii: kui hea oleks, kui selline Jumal, keda ta \u00e4sja kirjeldanud oli, olemas oleks. \u00dcks asi n\u00e4is siiski kindel: \u00fcldlevinud pilt Jumala kohta on talle vastuv\u00f4tmatu.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 M\u00f4ned mu kaaasvestlejaist olid usu\u00f4petust saanud, teised mitte. \u00dcks aga oli paljudele Jumalat mitte uskuvatele inimestele \u00fchine: nad k\u00f4nelesid – ebam\u00e4\u00e4raselt – mingist kaugest, kuid heategevast J\u00f4ust.<\/p>\n

“Jumal on mingi ebam\u00e4\u00e4rane, hea J\u00f4ud,” lausus \u00fcks noor ema oma p\u00fchap\u00e4evakoolip\u00e4evi meenutades.<\/p>\n

\u00dchel Loode-Inglismaa rannal kohtasin neljaliikmelist perekonda. Kurvalt meenutas pereema, kuidas nii kirikusk\u00e4imine kui usk nende perest j\u00e4rkj\u00e4rgult kadunud oli. “Jumal ja kirik on meie jaoks liiga kauged,” selgitas ta. “Neil pole enam t\u00e4hendust.” Hoolimata aastatepikkusest kirikus- ja p\u00fchap\u00e4evakoolis k\u00e4imisest ei suutnud \u00fckski perekonnaliige meenutada ainsatki juhtumit Piiblist.<\/p>\n

“Jah, kui oleks jumal, v\u00f4iks t\u00f4esti uuesti peale hakata – kuid missugune see jumal oleks?”<\/p>\n

\u00dcheteist-aastane Lorry s\u00f4nas vaikselt: “Ta peaks olema selline, keda v\u00f4iks usaldada, kes mind iial maha ei j\u00e4taks…”<\/p>\n

Kas on olemas Keegi, keda v\u00f4iksime usaldada?<\/strong><\/p>\n

Poleks kasu, kui p\u00fc\u00fcaksime neid probleeme lahendada lihtsalt Piiblit tsiteerides. Just Piibli pilt Jumalast – selline, nagu mu vestluskaaslased seda n\u00e4gid – oli pannud neid Piibli v\u00e4idetes kahtlema.\u00a0 Ning\u00a0 meeldivate lugude meenutamisest poleks k\u00fcllalt,<\/p>\n

kaalumaks \u00fcles\u00a0 P\u00fchakirjas esitatud\u00a0 “julmusi”. Millistes P\u00fchakirja tekstides\u00a0\u00a0 v\u00f4ime\u00a0 tegelikku t\u00f4de leida? Paljude m\u00f4tlejate inimeste<\/p>\n

jaoks on Piibel kaotanud oma autoriteedi, kuna neile tundub, nagu poleks k\u00f4ik selles loogiline \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00dche eduka \u00e4rimehe abikaasa p\u00fc\u00fcdis leida \u00f4igeid s\u00f4nu, et anda edasi oma pilti Jumalast. “Ebaj\u00e4rjekindel, meelevaldne…” alustas ta, ning lausus l\u00f4puks: “Ei, “julm” on \u00f4ige s\u00f4na.”\u00a0 “Ja ometi”, j\u00e4tkas ta m\u00f4tisklust, “miks ei v\u00f4iks me hoida seda, mis kristluses on v\u00e4\u00e4rtuslikku – n\u00e4iteks armastada ligimest nagu iseennast – kuid ilma kristlaste jumalata?” Nagu paljud teisedki, oli ka tema \u00fcles kasvanud p\u00fchap\u00e4evakoolis, n\u00fc\u00fcd aga – m\u00f4nev\u00f4rra seda kahetsedes – nimetas end “ateistiks”. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 M\u00f4nda aega tagasi tunnistas kuninganna Elisabeth avalikult: britlased ei hinda midagi k\u00f4rgemalt kui\u00a0 oma vabadust ja individuaalsust. Sajandeid on nad kaitsnud – sageli elu hinnaga – oma \u00f4igust teenida Jumalat ja k\u00e4ia kirikus just nii, nagu nemad seda<\/p>\n

soovivad. Ja n\u00fc\u00fcd kasutavad paljud sama vabadust – selleks et kirikust eemale j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n

Jumalat, Piiblit ja kirikut ei peeta niiv\u00f4rd ohuks sellele kallikspeetud vabadusele, kuiv\u00f4rd lihtsalt ebaoluliseks. Arvatakse, et need kolm asja kuuluvad minevikku, aristokraatide ajastusse, kui vabadus oli ainult privilegeeritud v\u00e4heste jaoks ning selle ilma v\u00e4gevad kasutasid vaeste ebausku \u00e4ra enda huvides.<\/p>\n

Kogu Briti saartel leidub m\u00e4lestisi aastatest, mil kristlusel oli kaugelt suurem autoriteet kui praegu. Sageli on aga tegemist m\u00e4lestusm\u00e4rkidega mitte ainult \u00fcksikisiku vaprusest ja usust, vaid ka pikast pimedast ajastust – kui religioon, sealhulgas kristlus, p\u00fc\u00fcdis sageli \u00fcsna barbaarsete vahenditega vabadust ja individuaalsust alla suruda.<\/p>\n

Chesteris, Inglismaa ja Walesi p\u00f4hjapiiri l\u00e4hedal, on\u00a0 otse teeservas lihtne kivist m\u00e4lestussammas, mis aitab meil meenutada, et sellist julma r\u00f4humist on harrastanud enam kui \u00fcks kristluse haru. Samba pealiskirjas on \u00f6eldud, et George Marsh, protestantlik kirikutegelane, “p\u00f4letati selle paiga l\u00e4hedal t\u00f4e eest elavalt ” verise Mary ajal, a. 1555.” Sama sammas on \u00fchtlasti ka<\/p>\n

monumendiks\u00a0 John\u00a0 Pleasingtonile,\u00a0 roomakatoliku preestrile, kes<\/p>\n

“suri siin m\u00e4rtrisurma” protestantide k\u00e4e l\u00e4bi a. 1679 ning “kanoniseeriti\u00a0\u00a0 p\u00fchakuks a. 1970”.\u00a0 M\u00f4lemad\u00a0\u00a0 ketserid\u00a0\u00a0 saadeti<\/p>\n

surma \u00fche ja sama kristliku Jumala nimel, p\u00f4letamisele kogunenud rahvahulgale aga v\u00f4is vaevalt ette heita, kui nad sellisesse Jumalasse vaid kartuse ja segaste tunnetega suhtusid.<\/p>\n

Isegi hilisematel, enamvalgustatud aegadel tundub paljudele inimestele, et Jumal, Piibel ja kirik ei aita sugugi kaasa \u00fcksikisiku vabadusele, individuaalsusele ja v\u00e4\u00e4rikusele. Ja kuna ei suudeta kristluses loogikat leida, on paljud ilmselt l\u00e4inud kergemat teed, pidades nii Jumalat kui religiooni –\u00a0 nii nagu Stonehenge’i\u00a0 ja Towerit – k\u00fcll Briti v\u00e4rvika kultuurip\u00e4randi osaks, mida tuleb s\u00e4ilitada ja kalliks pidada, kuid mis ei ole enam osaks t\u00e4nap\u00e4eva elustiilist.<\/p>\n

Kas on saabunud kristliku ajastu l\u00f4pp?<\/strong><\/p>\n

\u00dcks teine mootorrattur \u00fctles mulle Stratfordis: “Kui olin p\u00fchap\u00e4evakoolilaps, uskusin s\u00f4bralikku Jumalat. N\u00fc\u00fcd ei tunne ma enam Tema j\u00e4rele vajadust.” Seda seisukohta jagavad nii paljud, et viimasel ajal on muutunud kombeks k\u00f4nelda kristliku ajastu l\u00f4pust nii Suurbritannias kui suures osas Euroopast.<\/p>\n

“Et olla korralikud inimesed, ei tarvitse meil seep\u00e4rast veel kirikus k\u00e4ia,” m\u00e4rkis elegantne lihunik Barry oma helepunasele veoautole toetudes. Kui\u00a0 p\u00e4risin ta k\u00e4est suure kiriku nime, mis asus ta kaupluse vastas \u00fcle t\u00e4nava, raputas ta naerdes pead. “Te ei p\u00e4ri \u00f4ige inimese k\u00e4est. Ma ei usu Jumalat ega k\u00e4i iialgi kirikus.” Ja Barry n\u00e4is t\u00f4esti “korralik inimene”!<\/p>\n

Oleks loogiline, et ajastul, mil kristlus oli valitsev, pidanuks eri seisukohtadega inimesed \u00fcksteisesse suurema lugupidamise ja viisakusega suhtuma. Kuid nagu \u00fcks Oxfordi raamatukogut\u00f6\u00f6taja – ise p\u00fchendunud kristlane – m\u00e4rkis: “Religiooni h\u00e4\u00e4bumine Briti saartel on kindlasti toonud kaasa \u00fche hea asja – inimesed on n\u00fc\u00fcd vastastikku palju sallivamad kui enne.”<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Jumala jaoks peab see t\u00f4esti suur pettumus olema, et nii paljud kenad inimesed nii Briti saartel kui \u00fcle kogu maailma seostavad Teda minevikuga – v\u00e4hem vaba, v\u00e4hem tsiviliseeritud ajastuga.\u00a0 Kuidas Ta k\u00fcll sooviks, et nad kuuleksid kusagilt Tema Poja uskumatut ettepanekut tehtud juba peaaegu kaks tuhat aastat tagasi: “Ei, ma ei taha teid enam sulasteks nimetada. Pigem sooviksin teid h\u00fc\u00fcda s\u00f4pradeks!” \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Milline riigis\u00fcsteem v\u00f4iks olla veel tsiviliseeritum, milline \u00fchiskond vabam kui \u00fchiskond, mille Juhiks oleks selline Jumal keda tutvustab meile Jh 15,15 tekst?<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

\n

\n

\n

\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kas sa kardaksid kohtuda Jumalaga?” “Jaa, \u00f4udselt!” “Aga…miks?” Kalmistul tibas vihma. Sotlasest hauakaevaja seisatas hetkeks ning silmitses tuhandeid hauakive vana kiriku \u00fcmber. (Mees oli kohakaasluse alusel veel kiriku p\u00fchap\u00e4evakooli eestseisjaks.) “Aga Piiblis on ju nii palju kohutavaid lugusid!” Olin esitanud sama k\u00fcsimuse paljudele inimestele Briti saartel, inimestele v\u00e4ga erinevatest keskkondadest. Mul oli seljataga peaaegu kaksk\u00fcmmend […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":1188,"menu_order":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-1191","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1191","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1191"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1191\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1188"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/speakingwellofgod.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1191"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}